Austraalia 2010, 1. osa

IMG_4702

Airbus A380, kõige uuem, suurem ja moodsam reisilennuk maailmas. Erinevalt oma lähimast konkurendist – Boeing 747 – on see Airbus täies ulatuses kahekorruseline (kui hoolega vaatate, siis näete kahte aknarida üksteise kohal). Economy klassi reisijad on alumisel, Business ja First class ülemisel.

Eestist Austraaliasse saamiseks on tegelikult palju erinevaid variante. Meie valisime just Londoni kaudu Qantase, see küll pikendas läbitavat vahemaad, aga hirmus tahtmine oli just see A380 ära proovida. Nii et mõeldud-tehtud.

Lennuki seest ma pilte ei teinud, keda huvitab võib neid ise otsida. Aga üldiselt on ikka aru saada küll, et on uus lennuk, selline uue asja mulje jääb. Ja suht vaikne on seal sees – muidugi ükski lennuk ei ole päris vaikne, aga päris kindlasti on see kõige vaiksem lennuk, millega mul on lennata õnnestunud. Meie piletid olid Economy klassis ja ega selle kohta eriti midagi lisada, pole, Economy on economy on economy kõigil lennufirmadel. Istmevahed suht pisikesed, seljatuge eriti alla lasta ei saa, s.t. pikal lennul eriti mugav ei ole. Aga elab üle muidugi, eriti kui eesmärgiks on jõuda Austraaliasse :)

Iga istme juures (enamasti eesoleva istme seljatoe sees; neil kohtadel, kus ees istet pole, käis see tooli külje pealt välja) on ekraan, kust saab vaadata filme, TV seeriaid, kuulata salvestatud raadiosaateid, audioraamatuid, jms. Ja minu teada ainult A380-l on sealt võimalik vaadata ka “Tailcam”-i, ehk lennuki sabasse on paigaldatud ettepoole vaatav kaamera ja sina saad oma koha pealt näha seda, mis otse ees on.

Need “isiklikud meelelahutussüsteemid” on muidugi enamustel pikamaalendusel, küll aga on Qantase A380-l need ekraanid olulised suuremad, kui näiteks B747-l (millega me läbisime minnes Singapur-Melbourne vahe). Omamoodi mugavus ju seegi. Lisaks jagatakse kõigile kõrvaklapid, tekk, padi ja väike kott, kus on hambahari, hambapasta, silmaklapid, jms). Ja nii need lennud siis mööduvad, vaatad filmi, kuulad muusikat, vahepeal antakse süüa ka, jalutad natuke ringi et veri liikuma saada ja siis üritad magada.

Minek toimus siis niimoodi:

1. Tallinki laevaga Helsingisse
2. Helsingist Blue1-ga Londoni Heathrow lennujaama. Sellest lennukist (MD90), jäi mulle üks tükk lihtsalt kätte, pärast viskasin selle prügikasti. Ärge muretsege, ei midagi kriitilist, lihtsalt osa sellest kummijunnist, millega endale külma õhku suunata saad. Minu istme kohal olnud värk läks jäi mulle lihtsalt kätte. Ju mõni eelmine reisija oli selle katki väänanud ja siis kuidagi külma higiga oma kohale tagasi kleepinud. See lend kestis kokku ca 3 tundi.
3. Heathrow lähedal olime 1 ööbimine. Kui keegi veel öömaja sealkandis peaks otsima, siis võin soovitada – Ibis Heathrow. Mitte väga kallis, seest natuke kulunud aga siiski päris mugav. Ja selle hinna sees oli ka korralik hommikusöök (english breakfast), mitte mingi moosi ja saia kombinatsioon, mis Londonis selle hinnaklassi hotellides suht levinud tundub olevat. Ja hotelli saab Heathrow kohalike bussidega täiesti tasuta. Mitte, et ma mingi ihnuskoi oleks, aga niisama raha minema visata ka ei taha.
4. Järgmisel hommikul tagasi lennujaama, lennukisse ja 13-tunnine lend Singapuri.
5. Singapuri jõudsime kell 8 hommikul, jätkulend pidi väljuma kell 8 õhtul, selle aja lootsime linna peal seigelda. Ja natuke seiklesime ka. Aga magamatus, jetlag ja metsik kuumus (35 kraadi sooja, VÄGA niiske õhk) panid meile korraliku matsu. Tegime ühe tiiru Singapore Flyeriga (suur vaateratas) ja seejärel põgenesime tagasi lennujaama konditsiooneeride alla. Mõni võib-olla kannatab sellist ilma, aga ühe eestlase jaoks on see liig, mis liig.
6. Viimane lend Singapurist Melbourne (Austraalia lõunapoolses otsas) oli B747-ga ja kestis 7 tundi.

Nii et kõik kokku – 23 tundi õhus. Suht karm elamus :)

jätkub ..

About these ads

2 thoughts on “Austraalia 2010, 1. osa

  1. Hm… ma olen küll Finnairi Helsinki-New York lennul näinud sarnast süsteemi, et saad valida et vaatad oma ekraanilt kaamerapilti ette või alla. Juba eelmine suvi mumeelest… Ei olnud A380 kohe kindlasti :)

  2. Jah, ma olen ka Finnairiga lennanud ja kogu vahe on selles, et A330/A340 on kaamera kohe esiosas, A380 on ta sabas, vahe ongi selles et kas näed lennuki siluetti või mitte. Väga pisike erinevus, aga siiski erinevus :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s