Erakordselt kehv õnn
Tänast rattaringi tehes jäin Pirital vihma kätte, ootasin seal silla all (mis muide oli paksult rahvast täis, mingi kohalik kogunemiskoht?) paremat ilma; aga kaua sa ikka ootad, taevas igal pool ühtlaselt hall, kirusin oma halba õnne ja hakkasin läbi vihma kodu poole sõitma.
Sadamas saabus selgus – siis mitte ilma mõttes. Laevalt sõitis maha üks Suurbritannia numbriga matkaauto (teate küll neid, sellised suured ja kohmakad, sisse ehitatud köögiga), rattad olid küljes rippumas ja puha; täisvärk ühesõnaga. Kohe näha, et perekond oli tulnud Metsikusse Itta suvepuhkust veetma.
Mul hakkas neist päris kahju kohe. Vägagi tõenäoliselt oli kogu see jama ilmaga just selle perekonna jaoks korraldatud, et neil puhkus ikka kihva keerata. Ja milline kergendus minu jaoks ;)
Write a Comment