Pakri poolsaar vol. 2
Eelmisel korral jäi ajapuudusel pool poolsaart üle vaatamata, nüüd oli sobiv võimalus see viga ära parandada. Algus oli Põllküla raudteepeatuses (see on 2 peatust enne Paldiskit), sealt läksin joonelt mere äärde ja siis mööda pankrannikut suure ringiga Paldiskisse tagasi. Vahepeale jäi metsas müttamist, vööni lund, mööda merejääd kõndimist ja natuke mööda kaldapealset üles ronimist. Ühed sõbralikud offroaderid olid seal, üritasid oma Nissan Patroliga tõusust üles trügida ja said ka suure punnimisega. Pakkusid mulle küüti ka, aga mul olid ju teised plaanid, nii et pidin ära ütlema.
Need pisikesed joad seal on kõik ära külmunud ja lahedad jääpurikad moodustanud; huvitav milline pilt praegu Valaste joal avaneb - see on ju mitu suurusjärku võimsam asi.
Jää peal oli tore, ise poleks vast julgenud minna, aga ühed suht värsked jäljed olid ees, nii et läksin neid moodi. Paari koha peal pragises jalgealune küll kahtlaselt, aga järgi ei andnud. Igatahes oli hästi tore jäljekütti mängida, mõne sammuga oli ta sügavamesse vette (ca 5 cm) sattunud ja siis ma kujutasin ette kuidas ta vandus selle peale.
Jää peal kõndides nägin ka eemalt lähenevat lumetormi - või tormikest, kruttis ennast kogu aeg lähemale aga paraku vaibus enne minuni jõudmist.
Inimesi liigub sealkandis ka suht palju, kui tahta tsivilisatsioonist eemale saada, siis see ei ole õige koht selleks.
Write a Comment