Globaalne kollaboratsioon
Meanwhile, an Estonian named Anti Veeranna downloads Plogger on Joen’s recommendation and decides to write a script that allows his Linux application Digikam to communicate remotely with his gallery via the Gallery protocol.
link
Endalegi täiesti ootamatult anti mulle kirjutamisõigus Plogger-i nime kandva veebigalerii softi arendusrepositooriumisse.
Õpime lendama
Ennist kargas pähe selline analoogia, et lendama õppimine on sarnane sellega kuidas väike laps käima õpib, alguses jalad ei kanna ja kukub ja ei saa otse kõnnitud ja mis kõik veel. Vaat ja lendamisega on tegelikult samamoodi, vähemalt minul, teiste kohta ei oska öelda :)
28. hüpe, viimase aja standardkonfiguratsioon, ehk siis Kuusiku, Manta, An-2, 1500m, esimesena välja. Pidin minema pöördeid harjutama, kavatsesin seda käelabadega teha. Niisiis, välja, algus ilus, olen kõhuli, proovin siis pööramist, ei miskit, vaatan kõrgust ja proovin veel, ikka ei tööta. Olin kuidagi .. alajuhitav. 1000 käes, tõmban rõngast, ~800 vari lahti ja sõidan alla. Sihin mattide lähedusse, keeran end vastu tuult, so far so good, aga umbes 30m peal annab külgtuul tunda ennast ja hakkab paremale tirima .. fakk, PLFiga maha jälle. Tagant järgi mõeldes oleks võinud ennast veel rohkem vasakule keerata ja nii oleks ehk ilusa maandumise ka saanud. Aga no mis seal ikka, kõigest hoolimata see hüpe meeldis mulle, nägin ilusti altikat ja muidu ka vinge.
Vahepeal Margusja näitas mulle pööramist ette, tegelikult peab ikka natuke kehaga ka kaasa aitama. Kui tahad vasakule pöörata, siis kallutad ülakeha ka natuke vasakule ja vaatad vasakule ja pöörde lõpetamiseks siis natuke teisele poole. Kena keik. Regan end järgmisele hüppele, päeva eelviimane tõus, istusime juba lennukis kui tuli info, et pilootidel 30 minutit kohvipaus. Mis tegelt tähendas seda, et nad käisid ühe sportlennukiga lõbutsemas ja paus venis oma tunni aja pikkuseks. Eks see ootamine natuke nõme on, aga teisest küljest ei pane ma neile seda ka väga pahaks, eks see päev otsa üles-alla sõitmine (nagu liftiga) omajagu tüütu ole. Pika ootamise peal paar tegelast leidsid, et nad enam ei taha ja nende asemele pandi uued õpilased. Minulgi käis paar korda peast läbi mõte, et äkki peaks siiski maa peale jääma. Aga samas tahtsin nii väga hüpata, et ajasin need mõtted minema.
29. hüpe, kõik sama. Jälle esimesena väljamineja, seekord wolli HM-iks. Kogu ülessõit oli sihuke mõnus ootusärevus peal, uksele ja korralduse järel välja. Algus taaskord ilus, kõhuli olles mõtlesin veel korra läbi et kuidas see nüüd käiski, proovin ülakeha kallutada ja .. läraki .. satun karusselli, viuhh-viuhh-viuhh käib horisont silme eest läbi. Ilmselt läks mul painutus ka käest ära ja see aitas ainult kaasa. Altikat enam ei näinud, niisiis tõmbasin varju lahti, peale avanemist oli kõrgust veel ~1100. Ja nägin üle pika aja oma vana sõpra - tropikeerde, kusjuures sihuke kummaline variant et vari lahti ja lendamas ja kõrraga plõnn, pool keerdu peale. Sihuke natuke naljakas situatsioon :) Väänasin ta välja tagasi ja sihtisin end seekord natuke eemale maanduma, teisele poole lennurada nimelt. Miskipärast ei tahtnud otse mati juurde, tahtsin hoopis natuke järgi mõelda, et mis minuga nüüd siis juhtus ja väike jalutuskäik väljalt tagasi tundus selleks sobiv. Ja noh, kiiret ka polnud, see vari ei pidanud enam üles minema.
Kokkuvõttes siis: lend jäi seekord lühikeseks, aga kuna kontroll kõrguse üle kadus, siis avamine oli õige otsus. Uurin veel natuke teooriat ja ma usun, et järgmine kord tuleb juba paremini välja :)
Ja veel, selle viimase hüppe ajal oli exit ikka väga mõnus, nii head tunnet ei ole vist kunagi varem olnud. Ei mingit närvipinget, astud välja ja heidad õhu peale kõhuli :)
Üks eredam mälestus sellest päevast oli veel see kui kohalikud lendurid mingi väikese ja kiire sportlennukiga täiskiirusel madallennul (mingi 60-70m) üle pakkimismattide lendasid. Noh, kui te mõnes sõjafilmis olete pikeerivat hävitajat näinud, siis see oli umbes samamoodi - ainult et päriselt. Vaat see oli cool, ma oleks tahtnud seal sees olla.
yeah!!!
Hüpe #27, Kuusiku, An-2, Manta, 1500m, harjutus: FF 15 sekundit
Üles sõites oli jälle see natuke vastik tunne, et no mida kuradit ma siia jälle ronisin. Aga mida rohkem kõrgust tuli (ja Kuusikul ANil tuleb see ruttu), seda kaugemale see jäi ja selle asemele tuli rahu .. teadmine, et ma saan hakkama.
Olin taaskord esimene väljahüppaja, uksele-valmis-jeee .. hoidsin deltat, nägin lennukit. Siis tõin käed ette ja vaatasin altikat, kõrgust oli, kukkusin veel natuke, päris stabiilne veel õhus ei olnud (pöörlemist ei tundnud seekord, aga tundsin et kõigun), vaatasin jälle .. 1200 käes, tõmbasin varju lahti, see avanes ilusti otse, 1000 peal oli vari täielikult lahti, avamisrõngas hammaste vahele, juhtimiskontroll .. ja edasi suht igav allasõit, mingeid manöövreid seekord ei proovinud.
Kokkuvõttes: 15 sekki täis ei tulnud, aga ilus rahulik kukkumine oli, vaatasin altikat, olukord oli kontrolli all. Järgmisel hüppel lubati juba pöördeid proovida ja seda ma ka teha kavatsen.
Tükk aega munasin 10 sekundi peal, igast jama ja kägaraid tuli, aga tundub et lõpuks sain sellest surnud punktist üle. Homme tõotab huvitav päev tulla.
Nii et hoidke mulle pöialt :)
Kaitseliidu langevarjurühm Kevadtormil
Mõned pildid Kevadtormil toimunud langevarjudessandist, mõni neist on lihtsalt imeilus. Ma loodan, et saan ka ühel päeval sellistest osa võtta.
Elu on huvitav
Higipiisad otsa ees pärlendamas hüppas A püsti. Järjekordne, tapmisest ja tagaajamisest pajatav unenägu oli otsa saanud sama ootamatult nagu ta kusagilt alateadvuse soppidest esile roomas.
Rahulolevalt haigutades, ühe käega karvast rinda sügades ja omaette urisedes siirdus A oma metsikutest verejanulistest metsloomadest kirendava Musta Mäe jalamile rajatud laagri teise otsa, et rahulolevalt ägisedes jääkülmal veel üle enda voolata lasta. Selle igahommikuse ürgse rituaaliga ühele poole saanuna haaras A osava liigutusega kaugelt maalt toodud ja varem kasutamata imeõhukese metalltera ning kinnitas selle käepärase varre otsa, et niimoodi taaskord esile tuua öö jooksul dramaatiliselt muutunud näojooned.
Lõpetanud selle üliohtliku ja vahel lausa verise protseduuri, lonkis A oma päevinäinud aga mugava laagri kolmandasse, söögi valmistamisele pühendatud nurka, lähenes kikivarvul pahaaimamatule silindrilise kujuga seadmele, haaras vastuvaidlemist mittesallival moel sellel sangast ja täitis ta meeleheitlikke proteste ignoreerides veega. Nii, sellega on nüüd korras.
Tabamatu käeliigutusega võlus A kusagilt välja üles keeratud servadega metallplaadi ja süütas lõkke moel, mis veel mõned sajandid tagasi inimestes aukartust ja lausa sulaselget hirmu oleks tekitanud. Pööranud end ümber ja veendunud et lähemas ümbruses pole ühtegi viivitamatut vägivaldset tähelepanu nõudvat olevust, rebis A lahti põõsa all oleva, kunagi heledat tooni olnud kasti ukse ja rabas oma pesadest mõned veel ööuimased valged munajad tegelased ning lasi nende sisikonnal juba soojale metallplaadile valguda aastatepikkuse treeningu tulemusena saavutatud osavusega.
Esialgne nälg ära aetud, haaras A ühelt meretaguselt maalt toodud vänge maitsega pruuni puru sisaldava paki, rebis selle otsa ürgmehelikul moel hammastega maha, tühjendas sisu rohmakasse savist valmistatud ja hiljem üle värvitud kruusi ja täitis kruusi ülejäänud osa silinderjast objektist pärineva aurava sisuga.
Rahuolevalt mörisedes vajus A helendava ekraaniga arvutusmasina taha. Järjekordne tööpäev võis alata.
Oleksin võinud kirjutada ka nii: Ärkasin üles, käisin dushi all, tegin süüa ja kohvi, istusin arvuti taha ja hakkasin tööle.
Moraal: Ka igavatest asjadest saab huvitavalt kirjutada.
Järjehoidjate sünkroniseerimine Firefoxis
Kasutan 2-e Firefoxi, üks tööl teine kodus ja vaja on et järjehoidjad (bookmarkid) kahe koha valel ilusti sünkroonis püsiksid. Mingi eraldi lingikataloogi softi installeerimine on lihtsalt liiga tülikas, asi peaks olema ilusti brauserisse integreeritud. Ja siinkohal tulebki appi Firefoxi Bookmark Synchronizer laiendus. Installid ära, restardid brauserit, Bookmarks menüüsse tekib uus valik, sealt saab vajalikud seadistused paika panna. Peale esialgset seadistamist saab selle lisandi olemasolu täielikult unustada, ta võtab värske faili serverist igal brauseri käivitamisel ja paneb selle sinna tagasi igal brauseri sulgemisel.
Miinuseks võib olla see, et ta vajab FTP kontot, kuhu seda faili salvestada. (HTTP tugi on väidetavalt ka olemas, aga ma ei ole kindel kuidas see töötab), minul FTP-ga igatahes probleemi polnud.
No oli vaja?
Postimees kirjutab: Viis miljonit aastat tagasi inimesed šimpansidest eraldanud evolutsiooniline rada võis muuta inimese sperma vastupidavamaks, ent samas inimesed paradoksaalsel kombel ka vähkkasvajaile vastuvõtlikumaks
No oli meil tarvis puu otsast alla ronida? No kas oli ikka tarvis? Nüüd on igast jama, vähk ‘n shit, yo. Tõsi, üks konkreetne boonus on ka inimene olemisel - saab langevarjuga hüpata. Ükskord olla ahv ka langevarjuga alla visatud, aga see ronis mööda troppe üles ja kustutas oma varju ära.
Star Wars III
Eks ta üks paras lastefilm ole, kusagil samas reas Kapten Tenkeši ja Nelja tankisti ja koeraga. Neid viimast kahte tahaks küll uuesti vaadata: ETV, auuuu, äkki organiseerite midagi? :)
Mis siis meelde jäi: need Sith lordid on hoopis lahedamad kujud kui jedid. Mina ei suuda kohe mitte kuidagi uskuda sellesse, et jedid hoolivad ainult teistest ja endast mitte grammigi - see on kuidagi ebainimlik ja ebausutav. Ja mis seal salata - oma võlu on ka selles “evil” olemises, kui vahel ikka mõni tegelane närvidele hakkab käima, siis Sith saab ta oma siniste elektrilaengutega nö “paika panna”, selmet jedi stiilis kohtu ette vedada tegelast vms. See on Igav ju - suure algustähega.
Lõpp läks natuke kiireks, esimesed 3/4 filmist oli action, lõpus pandi kiiruga kõik paika “A New Hope” jaoks - Luke & Leia sünd ja “peitmine” (tegelt see läks ikka päris seebiks kätte), Darth Vaderi uhke kostüüm, Death Stari nurgakivi. Eks see oli ju teada, et nii läheb, aga ikkagi oleks natuke rohkem süvenemist tahtnud.
Vinguda võiks veel nii mõnegi asja kallal, aga ma lihtsalt ei viitsi. Ja lahedaid kohti on seal ikkagi ka, näiteks see et Jar-Jar oma noka kenasti kinni hoidis, siis kasvõi see kosmoselahing alguses ja mõned vaated Coruscantile (mega tähelepanu oli detailidele pööratud) ning otse loomulikult good old fashioned ass kicking stseenid. Obi Wan ja Grievous, Obi Wan ja Anakin.
Tasub vaadata küll.
PS! Kui te päris arvustust lugeda tahate, siis soovitan lugeda seda
Lõpp piraatlusele!
Tublid ja targad teadlased California ülikoolist on välja tulnud uue ideega filmipiraatluse vastu võitlemiseks: kui inimene läheb poodi uut DVD-d ostma, siis peab ta “loovutama” kas omasõrmejälje või laskma oma iirist skännida, tulemus salvestatakse DVD plaadil olevale RFID tagile. Hiljem, iga kord, kui ta soovib filmi uuesti vaadata, peab ta sama tegevuse uuesti läbi tegema, et end DVD mängijale identifitseerida. Süsteemi tööle hakkamiseks peavad kõik kasutajad endale uued DVD mängijad ostma.
Ajakirjanduse kvaliteet
Täna EPL-i lugedes torkas silma selline asi
Kõik esilehe artiklid on kusagilt mujalt refereeritud. Mis on sellise ajalehe point?
Recent Comments