Varuvarjusõit (Unenägu)
4 meid oli seal: Doc, Sven,Margusja ja mina, plaan oli mingit uut seadet testida, aga vot ei mäleta mis seade see oli, kukkusime seal lähestikku ja vaatasime üksteisele lolli näoga otsa, seadmega oli ka mingi jama, vist oli üldse lennukisse jäänud - teha igatahes midagi ei osanud. Mõtlesin, et no võtame siis korraks kinni ka, tegime ilusa stari, avamiskõrgus käes ja kadusime laiali ära. Viskan meduusi nagu ikka, vari hakkab avanema aga miskipärast näen troppe ja varjupundart otse enda ees, läheb see värk kohe pea kohale ka aga siis kukub jälle teisele poole alla ära. Mina üleval ja varjupundar all rippumas, tropid lõdvalt. Mõtlen, et no mida kuradit, võtan troppidest kinni ja üritan hoogu võttes varju uuesti tuulde visata, õhku täis saada - no umbes sihuke vasarajaheitja liigutus - vari lendab teisele poole üle pea ja vajub jälle ALLA. Jälle troppidest, jälle kinni, jälle ilusa laia kaarega üle pea - viskan nagu Suur Tõll vankrit keerutas, ja jälle jääb see värk minust allapoole pidama, vannun nii et õhust väiksemaid linde surnult kukub TRA-KÜLL-MIKS-SA-EI-LENDA. Paremaga patja, vasakuga sekund hiljem rõngas järele, ilus pruun varu pea kohal lahti, mul jube hea meel, topin käes oleva kola ühe liigutusega põue, järgmisega pidurid lahti, fleerin-jess-maa-olen-terve. Arutan valjusti et no mis põrguvärk see nüüd oli ja kuulen kuidas Margusja läheduses seletab et “jaa-jaaa, mul läks ka ilgelt kaua lahti”. Sihuke unenägu rsk, adrenaliin möllab praegugi veel.
Write a Comment