See peab lõppema!
Euroopa Liidu ornitoloogiakomisjonis kaalutakse võimalusi kuuma tõrvaga katuse parandamise ära keelamiseks. “Meieni on jõudnud informatsioon, et mõnedes uutes liikmesriikides esineb üks teatav linnuliik, kes maandudes äsja tõrvatud katusele jääb sinna koheselt sabapidi kinni,” ütles Euroopa Liidu katuseasjade volinik Kari Munne. “Suure rabelemisega õnnestub tal küll saba lahti saada, aga siis jääb ta kohe jälle nokkapidi kinni. Ja kui ta lõpuks noka jälle lahti saab, siis on kohe saba kinni. Nokk kinni, saba lahti, saba kinni nokk lahti. Ilma kõrvalise abita võib kinnijäänud lind sinna surragi. See on väga murettekitav” sõnas volinik. Alternatiivse võimalusena kaaluti ka spetsiaalsete patrullide käivitamist, kes siis hätta sattunud linde tõrvastelt katustelt lahti päästmas käiksid. “Patrullid oleksid parimal juhul ajutine lahendus, meie soovime probleemi kõrvaldada juba eos. Katuste tõrvamine peab lõppema!” lisas Kari. “Muidu saate trahvi!”.
Pressiteade
Laupäeval maandus Puusikul puu otsa oma teist hüpet sooritanud langevarjur-õpilane. Inimene vigastada ei saanud ja toodi kohalike elanike kaasabil puu otsast alla. Puu seisukorra kohta andmed puuduvad. Elboonia Langevarjuklubi president Meeter W. Põtsküla ütles ajakirjandusele antud intervjuus, et juhtunu põhjuste väljaselgitamiseks on algatatud sisejuurdlus, mis muu hulgas peab välja selgitama, kuidas sai võimalikuks see, et nimetatud puu otse õpilase maandumisplatsile kasvas. Et edaspidi puude ja langevarjurite kokkupõrkeid vältida, on kavas lennuvälja ümber püstitada traataed, mis peaks uudishimulikud puud ohutus kauguses hoidma.
Edasi
Esimene hüpe - 4way. Mina, Panda, Villu, Doc. video Doci kaamerast Mingit kindlat plaani tegelikult polnud, pidime kokku saama ja siis lahti laskma, et siis hea imetleda kuidas ma alla ära kukun. Tegelikult oleks mul ju vaja redeli jaoks 2-waysid harjutada, aga näedsa - ei ole ma veel nii tugev, et sellisest pakkumisest-võimalusest ära öelda. Mõeldud, tehtud, lennukisse minek. Exiti plaan oli selline, et mina ja Panda ronime välja, tema läheb tahapoole, mina olen eespool, mina hoian paremaga ukse kohalt kinni ja vasakuga Villu käest ja annan exit-counti. Ronin välja, võtan kinni, üritan vasakuga siis Villut krabada, töö lööb mulle käe pihta, üritan uuesti, lööb jälle. Muigasin siis, et ah kerigu kuradile, andsin counti ja läksime. Ja kusjuures saime kolmekesi (Villu, Panda ja mina) kohe ilusti lendama ja stabiilseks. Edasi lasime lahti, Panda kadus natuke eemale, meie jäime Villuga kahekesi tõtt vahtima. Kontakti polnud, aga levelis püsisime päris pikalt. Suur osa sellest ilmselt ka tema töö, mees oskab lennata :)
Edasi vajusin ma siiski natuke alla ära, viskasin veel ühe barrel rolli ka, siis break-off ja minema. Maandusin natuke eemale ja tagasi mattidele jalutades irvitasin - tunne oli hea ja tuju oli mega. Ja tegelikult see ongi ju peamine.
Teine hüpe oli 2-way Raul Kiviga - konks on siinjuures see, et meil on kaaluvahe (täisvarustuses muidugi) ca 25 kilo. Plaan oli selline, et lähme eraldi välja ja püüame kokku saada. Püstihull e. vertikaalidiootne plaan eksole :) Ja samas ka hea treening. Tema ees daivis välja, mina järgi, kusjuures väike viivitus jäi siiski sisse, sest teisiti ei saa seletada seda, et esimese kilomeetri üritasin ma talle järgi ja lähedale jõuda. Lähemale sain (ülla-ülla) ja järgi ka sain (mitte väga ülla) ja korraks olime päris lähestiku ka, aga edasi kukkusin ma jälle natuke alla ära ja mingi ralli ka käis, igatahes kokku me ei saanud. Samas väga lootusetu see asi ei olnud. Teisest küljest jällegi võib vabalt olla, et ma olen liiga optimistlik. Igatahes tahaks ma seda kunagi veel proovida, kui just parajasti mõnd paremat plaani ei ole käepärast. Sest praegu on sedavõrd kergema inimese püüdmine siiski kui mitte üle, siis vähemalt minu võimete piirimail. Ja üle oma varju pole ju mõtet hüpata. Aga proovida tasub. Usutavasti ON see siiski võimalik et ma saan ka tema kätte ühel hetkel.
Kuplilennul proovisin korra frontraiserit, peab proovima paremat jõuõlga tekitada, praegu ma igatahes lihtsalt ei jõudnud seda alla tõmmata. Kruvisin togglega mõned 360 pöörded järjest teha, väiksema varjuga on seda kindlasti mitu korda lahedam teha, aga mul oli ka lõbus, kiirus kasvab ja maa on kusagil külje peal .. wheeee :) Kõrgust kaotasin sellega üllatavalt vähe, enne manöövrit oli ca 650, peale 3x pööret ca 500. Võimalik, et mulle ainult tundus, et tegin 3x, ootasin mõnevõrra suuremat kõrgusekadu. Kunagi proovin veel.
Kolmas hüpe - 2-way Lauri Rändveega. Plaan kontakt, lahku minna, uuesti kontakt, 90 ühele poole, kontakt, 90 teisele poole ja 1500 laiali Jälle mõlemad eraldi daivis välja, seekord mina ees. Dive ise suht ok, olen kõhuli, vaatan ringi - Laurit pole. Pööran ja vaatan .. ja see oli tegelikult viga. Tema oli üleval, mina oleks pidanud ilusti paigal püsima ja ootama, et ta ligi või levelile tuleks. Aga selle suure otsimisega pöörlesin ma ise ja tegin talle ülesannet ainult raskemaks. Aga järgi ta mulle sai ja korraks saime kontakti ka. Lasime uuesti lahti, liikusin 3-4m eemale ja siis korraga oli mul brainlock. Pidin talle uuesti ligi minema ja sel hetkel ma lihtsalt _ei teadnud_, kuidas ma seda tegema pean. Väga lihtne ülesanne ju, paar meetrit edasi liikuda, aga näe .. Käed-jalad küljes ja liiguvad ka, aga aju ei ei oska neile korraldusi anda. Täielik hämming oli ja üleüldse mõttetu tunne. Aga see läks üle jälle ka muidugi. Paraku oli selleks ajaks meil vahe juba natuke suureks kasvanud, ilmselt ma ikkagi liigun veel liiga palju ringi (damn) . Üritasime küll veel üksteist kätte saada, aga edutult.
Mõtlemist ja proovimist järgmisteks kordadeks on igatahes küllaga.
Teosammud
Viimased 5 hüpet on järjest 2-wayd olnud. Enne seda oli üks 4-way ja veel enne seda üks 3-way. Vaat sihuke värk.
Tänane esimene hüpe oli 2-way Margusjaga, plaan: mina proppi, tema daivis järgi. Saame kokku, laseme lahti, keerame kohapeal 360 paremale, saame uuesti kokku, 360 vasakule ja jälle kokku. Algus nagu plaanitud, hüppasin õpilast ja vaatasin kuidas Margusja järgi tuleb. Tuleb ja tuleb ja korraga läheb ja läheb ja läheb allapoole, päris kaugele juba. Mina vaatasin ja muigasin, sest midagi sihukest pole minu silmad küll varem näinud. Ikka olen mina see, kes alla ära läheb. Igatahes panin natuke painutust juurde ja tema siis jälle lendas aeglasemalt (negatiivne painutus), saime kokku (kõrgust oli ca 3500 siis), lasime lahti ja keerasime, kusjuures ma ei tea miks, aga ma keerasin vasakule ja mitte paremale. Ja pööramisel ajal nägin, et kukkusin allapoole ära ka. Ring sai peale, hakkasin Margusjat otsima - ja tundub, et sõitsin päris pika ringi selle pöördega, sest ta oli suht eemal. Ja rohkem me kokku ei saanudki. Viimased 500m vahtisime niisama eemalt üksteist, 1500 breakoff ja selleks korraks oligi kõik. Kupli all proovisin veel 360-seid togglepöördeid, nii hea tunne on, kui umbes poole pöörde pealt hakkab vari tõmbama, tunned kuidas kiirus kasvab .. uuuhhh :) Esimesi vabaotsi sel varjul polegi veel proovinud, teen seda mõnel järgmisel hüppel. Maandumine oli ka natuke põnev, finaalis lendas vari ilusti otse aga ca 20-30m enne maapinda hakkas korraga paremale ära kandma, kompenseerisin vasaku togglega, ise sinna juurde mõeldes, et “ei, sa ei lähe sinna” ja sain ka ilusti maha.
Mis veel: õpilasexitist on siiber. See on lihtsalt igav :)
Teine hüpe - plaan: 2way, kontaktexit, saame kokku, lähme lahku, uuesti kokku, siis 90 paremale, uuesti kokku, 90 vasakule, uuesti kokku ja siis katsun ülespoole liikuda (ehk siis aeglasemalt kukkuda). Mingi veider hirm tekkis ka seekord lennukis, end valmis pannes. Veider, sest mingit otsest põhjust ju polnud, uutmoodi exit küll aga mis sellest. Igatahes see hirm kadus kohe kui tegutsema pidin hakkama, parema käe sõrmedega võtsin ukse kohalt torust kinni, siis keeran end 180 kraadi ja uksest välja, vasakuga võtsin veel piidast ka, sel hetkel olin ma peaegu üleni lennukist väljas juba, Artur hoidis mul ühe käega rinnarihmast ja teisega käest. Andsin jalaga märku e. ready-set-go ja tõukasin ära, äratõuge jäi vist natuke liiga nõrgaks, aga saime kohe ilusti stabiilseks ja lendama, väike kõikumine oli. Edasi arenes sihuke omamoodi dialoog, mina noogutan, et laseme nüüd lahti, tema raputab pead et ei veel. Mina uuesti, et laseme nüüd, tema raputab ikka pead. Kolmas kord kordus vist sama ja siis lõpuks lasime lahti. Pärast sain teada, et põhjus oligi selles kõikumises, kui niimoodi lahti lasta, siis pingega oleks ma kohe eemale lennanud. Nii, lasime lahti, alguses liikusin natuke eemale ja siis proovisin uuesti ligi saada, aga suht ebaõnnestunult. Häda selles, et ma sõidan liiga palju mööda taevast ringi - mis omakorda on ilmselt tingitud sellest, et mul ei ole jalad päris neutraalses boks-asendis. Ja seekord veetsingi kogu ülejäänud hüppe teda taga ajades, ligi paraku ei saanudki. Suurema osa ajast püsis ta küll allpool ka, nii et proovisin siis alla saada ja siis uuesti ligi ja .. uhh, paras ralli käis. 1500-ni üritasin, siis läksime laiali ära.
Mis ma teada sain: sõidan ikka liiga palju ringi, selle katsun järgmisel hüppel ära parandada. Reageerima peaks kiiremini, mitte nii et vaatan ja ootan, et kuhu teine läheb ja siis proovin järgi minna, vaid julgemalt ja kiiremini lähemale ja siis muidugi õigel hetkel kiirus maha. Väike progress siiski oli, edasi-tagasi liikumine toimub nüüd mõnevõrra ladusamalt kui varem. Homme katsetan edasi :)
Sigade linn
PM kirjutab, et Tartu investeerib ca miljon krooni sea kujusse. Minu meelest on see üks väga hea ja arukas otsus; sest mida on võimalik ühe näruse miljoni eest saada?
Näiteks parandada mõned kilomeetrid linnatänavaid, s.t. panna uue asfaldi ja korrastada tänavavalgustuse, joonistada teemärgistus ja vöötrajad, paigaldada valgusfoorid. Aga tänavad lagunevad ju paari aasta jooksul uuesti ära jälle, tänavavalgustus ja foorid võtavad elektrit ja nõuavad hooldust, teemärgistust peab pidevalt uuendama, tänavaid peab suvel rämpsust ja talvel lumest puhastama ja see kõik kokku võtab ju meeletu hunniku raha.
Seakujuga on seevastu oluliselt lihtsam, siga ei lagune niisama lihtsalt, teda peab ehk kord 10 aasta jooksul üle värvima (töö, mida kulude kokkuhoiu huvides võib teha mõni töötu), siga ei võta elektrit, sea peale pole vaja joonistada teemärgistust ega vöötradu, valgusfoore samuti mitte. Valgustuseks piisab ühest või kahest prozhektorist. Sea pealt ei pea rämpsu koristama ega talvel lund lükkama.
Ehk siis, seakuju on oluliselt soodsam investeering kui 2 kilomeetrit linnatänavat. Esialgne maksumus on küll ligilähedaselt sarnane, kuid pikaajalised hoolduskulud kallutavad kaalud sea kasuks.
Miks hüppamine on parem kui seks?
- Iga mees võib teha päevas kuus hüpet ja ikka veel lisa tahta
- Partneri leidmine on oluliselt lihtsam - füüsiline veetlevus ei ole nii oluline
- Hüppamine on turvalisem; selle tulemusena ei saa sa suguhaigusi ega lapsi
- Keegi ei vaata viltu sellele kui osaled 4-ways, 8-ways või 16-ways
- Reeglina on kõik osalejad hüppega kas siis ühtemoodi rahul või mitte
- Su partner ei ütle sulle kunagi, et tal on kõrini või et tal pea valutab
- Üksinda hüppamises pole midagi häbenemisväärset
- Vabalangemises on kõik ühtemoodi inetud
- Võrdväärse partneri leidmine on lihtsam - laias laastus teavad kõik kui hea sa oled
- Kaamerakiiver!
- Sa võid vabalt pidevalt partnereid vahetada ilma et su reputatsioon selle all kannataks
- Sa võid alati mõne varasema partneri juurde tagasi minna peale seda kui oled vahepeal teistega hüpanud
- Sul on võimalik saada sertifikaat, mis tõestab mitu korda sa SEDA teinud oled ja kui hea sa tegelikult oled.
- Sa võid hüppest kirjutada ja partnerilt kinnituseks allkirja küsida
- Sa võid väikese tasu eest palgata professionaalse kaameramehe, et siis hiljem selle filmiga sõpradele ja perekonnale muljet avaldada. Kui sa juhtumisi väga tasemel oled, siis on sul võimalik seda videot müüa ka teenida, et teised sinu kogemusest õppida saaksid.
- “Su varustus on nii lahedalt pisike” on kompliment
Apache: .htaccess ja üksiku faili kaitsmine parooliga
<Files viewcvs.cgi>
AuthName "None Shall Pass"
AuthType Basic
AuthUserFile /some/place/else/.htusers
require valid-user
</Files>
Saab kasutada ka metamärke, näiteks <Files *.cgi>;<Files t?r?.cgi>. Oluline on tähele panna, et Files on kasutatav .htaccess failis, s.t. iga kasutaja saab oma kodukataloogis valikuliselt faile kaitsta. Directory ja Location ei ole .htaccess-is lubatud. Apache manuaal Files direktiivi kohta.
Firefox & automaagiline proxy konfigureerimine
Oletame, et sul on üks veebisait - http://klient.ee, kuhu saab ligi ainult läbi ühe kindla HTTP proxy. See proxy lubab ligipääsu ainult sellele konkreetsele saidile ja samas on sul seda saiti üsna tihti vaja kasutada ja vahetevahel teisi saite ka.
Firefoxis on seda kõige lihtsam teha nii: kopeeri järgnev tekst tekstifaili:
function FindProxyForURL(url, host)
{
if (shExpMatch(host, "klient.ee"))
return "PROXY minuproxy.ee:3128";
else
return "DIRECT";
}
Pane failile nimeks proxy.pac ja salvesta see kuhugi, kust seda veebibrauseriga kätte saab, näiteks http://minuhost/~duke/proxy.pac
Edasi võta lahti Firefoxi seadistused ja General, Connection settings alt märgista valik “Automatic proxy configuration URL” ja kirjuta sinna lahtrisse selle PAC faili URL. Salvesta ära ja nüüdsest peale saad ilma mingi vaevata mõlemat saiti korraga kasutada, sinna mõeldud ühendused lähevad läbi proxy ja ülejäänud lähevad otse
Selle PAC failiga saab veel igasugu trikke teha, mingi manuaali leiab siit
3 pilti
Face/off
USA kirurgid valmistuvad maailma esimeseks näonaha siirdamise operatsiooniks, suunatud on see ennekõike neile, kellel oma nahk suures ulatuses pöördumatult kahjustada on saanud. Operatsioon kestab kuni 24 tundi ja selle tulemus on ligilähedane patsiendi esialgsele näokujule. Vähemlt mõnede arvates, teised uurijad jällegi on seisukohal et tulemuseks on sulam originaalist ja doonorist. loe edasi…
Recent Comments