Teosammud
Viimased 5 hüpet on järjest 2-wayd olnud. Enne seda oli üks 4-way ja veel enne seda üks 3-way. Vaat sihuke värk.
Tänane esimene hüpe oli 2-way Margusjaga, plaan: mina proppi, tema daivis järgi. Saame kokku, laseme lahti, keerame kohapeal 360 paremale, saame uuesti kokku, 360 vasakule ja jälle kokku. Algus nagu plaanitud, hüppasin õpilast ja vaatasin kuidas Margusja järgi tuleb. Tuleb ja tuleb ja korraga läheb ja läheb ja läheb allapoole, päris kaugele juba. Mina vaatasin ja muigasin, sest midagi sihukest pole minu silmad küll varem näinud. Ikka olen mina see, kes alla ära läheb. Igatahes panin natuke painutust juurde ja tema siis jälle lendas aeglasemalt (negatiivne painutus), saime kokku (kõrgust oli ca 3500 siis), lasime lahti ja keerasime, kusjuures ma ei tea miks, aga ma keerasin vasakule ja mitte paremale. Ja pööramisel ajal nägin, et kukkusin allapoole ära ka. Ring sai peale, hakkasin Margusjat otsima - ja tundub, et sõitsin päris pika ringi selle pöördega, sest ta oli suht eemal. Ja rohkem me kokku ei saanudki. Viimased 500m vahtisime niisama eemalt üksteist, 1500 breakoff ja selleks korraks oligi kõik. Kupli all proovisin veel 360-seid togglepöördeid, nii hea tunne on, kui umbes poole pöörde pealt hakkab vari tõmbama, tunned kuidas kiirus kasvab .. uuuhhh :) Esimesi vabaotsi sel varjul polegi veel proovinud, teen seda mõnel järgmisel hüppel. Maandumine oli ka natuke põnev, finaalis lendas vari ilusti otse aga ca 20-30m enne maapinda hakkas korraga paremale ära kandma, kompenseerisin vasaku togglega, ise sinna juurde mõeldes, et “ei, sa ei lähe sinna” ja sain ka ilusti maha.
Mis veel: õpilasexitist on siiber. See on lihtsalt igav :)
Teine hüpe - plaan: 2way, kontaktexit, saame kokku, lähme lahku, uuesti kokku, siis 90 paremale, uuesti kokku, 90 vasakule, uuesti kokku ja siis katsun ülespoole liikuda (ehk siis aeglasemalt kukkuda). Mingi veider hirm tekkis ka seekord lennukis, end valmis pannes. Veider, sest mingit otsest põhjust ju polnud, uutmoodi exit küll aga mis sellest. Igatahes see hirm kadus kohe kui tegutsema pidin hakkama, parema käe sõrmedega võtsin ukse kohalt torust kinni, siis keeran end 180 kraadi ja uksest välja, vasakuga võtsin veel piidast ka, sel hetkel olin ma peaegu üleni lennukist väljas juba, Artur hoidis mul ühe käega rinnarihmast ja teisega käest. Andsin jalaga märku e. ready-set-go ja tõukasin ära, äratõuge jäi vist natuke liiga nõrgaks, aga saime kohe ilusti stabiilseks ja lendama, väike kõikumine oli. Edasi arenes sihuke omamoodi dialoog, mina noogutan, et laseme nüüd lahti, tema raputab pead et ei veel. Mina uuesti, et laseme nüüd, tema raputab ikka pead. Kolmas kord kordus vist sama ja siis lõpuks lasime lahti. Pärast sain teada, et põhjus oligi selles kõikumises, kui niimoodi lahti lasta, siis pingega oleks ma kohe eemale lennanud. Nii, lasime lahti, alguses liikusin natuke eemale ja siis proovisin uuesti ligi saada, aga suht ebaõnnestunult. Häda selles, et ma sõidan liiga palju mööda taevast ringi - mis omakorda on ilmselt tingitud sellest, et mul ei ole jalad päris neutraalses boks-asendis. Ja seekord veetsingi kogu ülejäänud hüppe teda taga ajades, ligi paraku ei saanudki. Suurema osa ajast püsis ta küll allpool ka, nii et proovisin siis alla saada ja siis uuesti ligi ja .. uhh, paras ralli käis. 1500-ni üritasin, siis läksime laiali ära.
Mis ma teada sain: sõidan ikka liiga palju ringi, selle katsun järgmisel hüppel ära parandada. Reageerima peaks kiiremini, mitte nii et vaatan ja ootan, et kuhu teine läheb ja siis proovin järgi minna, vaid julgemalt ja kiiremini lähemale ja siis muidugi õigel hetkel kiirus maha. Väike progress siiski oli, edasi-tagasi liikumine toimub nüüd mõnevõrra ladusamalt kui varem. Homme katsetan edasi :)
Write a Comment