Edasi
Esimene hüpe - 4way. Mina, Panda, Villu, Doc. video Doci kaamerast Mingit kindlat plaani tegelikult polnud, pidime kokku saama ja siis lahti laskma, et siis hea imetleda kuidas ma alla ära kukun. Tegelikult oleks mul ju vaja redeli jaoks 2-waysid harjutada, aga näedsa - ei ole ma veel nii tugev, et sellisest pakkumisest-võimalusest ära öelda. Mõeldud, tehtud, lennukisse minek. Exiti plaan oli selline, et mina ja Panda ronime välja, tema läheb tahapoole, mina olen eespool, mina hoian paremaga ukse kohalt kinni ja vasakuga Villu käest ja annan exit-counti. Ronin välja, võtan kinni, üritan vasakuga siis Villut krabada, töö lööb mulle käe pihta, üritan uuesti, lööb jälle. Muigasin siis, et ah kerigu kuradile, andsin counti ja läksime. Ja kusjuures saime kolmekesi (Villu, Panda ja mina) kohe ilusti lendama ja stabiilseks. Edasi lasime lahti, Panda kadus natuke eemale, meie jäime Villuga kahekesi tõtt vahtima. Kontakti polnud, aga levelis püsisime päris pikalt. Suur osa sellest ilmselt ka tema töö, mees oskab lennata :)
Edasi vajusin ma siiski natuke alla ära, viskasin veel ühe barrel rolli ka, siis break-off ja minema. Maandusin natuke eemale ja tagasi mattidele jalutades irvitasin - tunne oli hea ja tuju oli mega. Ja tegelikult see ongi ju peamine.
Teine hüpe oli 2-way Raul Kiviga - konks on siinjuures see, et meil on kaaluvahe (täisvarustuses muidugi) ca 25 kilo. Plaan oli selline, et lähme eraldi välja ja püüame kokku saada. Püstihull e. vertikaalidiootne plaan eksole :) Ja samas ka hea treening. Tema ees daivis välja, mina järgi, kusjuures väike viivitus jäi siiski sisse, sest teisiti ei saa seletada seda, et esimese kilomeetri üritasin ma talle järgi ja lähedale jõuda. Lähemale sain (ülla-ülla) ja järgi ka sain (mitte väga ülla) ja korraks olime päris lähestiku ka, aga edasi kukkusin ma jälle natuke alla ära ja mingi ralli ka käis, igatahes kokku me ei saanud. Samas väga lootusetu see asi ei olnud. Teisest küljest jällegi võib vabalt olla, et ma olen liiga optimistlik. Igatahes tahaks ma seda kunagi veel proovida, kui just parajasti mõnd paremat plaani ei ole käepärast. Sest praegu on sedavõrd kergema inimese püüdmine siiski kui mitte üle, siis vähemalt minu võimete piirimail. Ja üle oma varju pole ju mõtet hüpata. Aga proovida tasub. Usutavasti ON see siiski võimalik et ma saan ka tema kätte ühel hetkel.
Kuplilennul proovisin korra frontraiserit, peab proovima paremat jõuõlga tekitada, praegu ma igatahes lihtsalt ei jõudnud seda alla tõmmata. Kruvisin togglega mõned 360 pöörded järjest teha, väiksema varjuga on seda kindlasti mitu korda lahedam teha, aga mul oli ka lõbus, kiirus kasvab ja maa on kusagil külje peal .. wheeee :) Kõrgust kaotasin sellega üllatavalt vähe, enne manöövrit oli ca 650, peale 3x pööret ca 500. Võimalik, et mulle ainult tundus, et tegin 3x, ootasin mõnevõrra suuremat kõrgusekadu. Kunagi proovin veel.
Kolmas hüpe - 2-way Lauri Rändveega. Plaan kontakt, lahku minna, uuesti kontakt, 90 ühele poole, kontakt, 90 teisele poole ja 1500 laiali Jälle mõlemad eraldi daivis välja, seekord mina ees. Dive ise suht ok, olen kõhuli, vaatan ringi - Laurit pole. Pööran ja vaatan .. ja see oli tegelikult viga. Tema oli üleval, mina oleks pidanud ilusti paigal püsima ja ootama, et ta ligi või levelile tuleks. Aga selle suure otsimisega pöörlesin ma ise ja tegin talle ülesannet ainult raskemaks. Aga järgi ta mulle sai ja korraks saime kontakti ka. Lasime uuesti lahti, liikusin 3-4m eemale ja siis korraga oli mul brainlock. Pidin talle uuesti ligi minema ja sel hetkel ma lihtsalt _ei teadnud_, kuidas ma seda tegema pean. Väga lihtne ülesanne ju, paar meetrit edasi liikuda, aga näe .. Käed-jalad küljes ja liiguvad ka, aga aju ei ei oska neile korraldusi anda. Täielik hämming oli ja üleüldse mõttetu tunne. Aga see läks üle jälle ka muidugi. Paraku oli selleks ajaks meil vahe juba natuke suureks kasvanud, ilmselt ma ikkagi liigun veel liiga palju ringi (damn) . Üritasime küll veel üksteist kätte saada, aga edutult.
Mõtlemist ja proovimist järgmisteks kordadeks on igatahes küllaga.
Write a Comment