Rahvuslikud stereotüübid
Nõndaks, jätkame vana ja sissetöötatud keskkonna sissetöötamist.
Kolm musketäri. Kõik teavad seda Dumas’ raamatut, väga hästi kirjutatud ja tänu sellele on ta ka üsna kuulsaks saanud; nii kuulsaks et raamatu ainetel on läbi aegade tehtud kümneid filme. Vaatame seda nimekirja lähemalt:
- Jänkid tegid sellest Disney stiilis filmi - maitseb nagu Kalevi Kamatahvli uusversioon, magusavõitu ja läila
- Kanadalastel on soft-porn versioon - näitlejaks Chi Chi La Rue, Chanel jt.
- Hong-Kongis tehti Three Girl Musketeers - kah mitte midagi üllatavat selle maa kohta
- Jaapanis on popp Animevariant Animated Three Musketeers, alustassisuuruste silmadega tegelased arvatavasti
- Itaallased ja odav kitš - Zorro e i tre moschiettieri . Zorro ja 3 musketäri, hollariijuhuu!
- Sakslased - karm rahvas - ei hellita ka seekord ja lajatavad labidaga piki vahtimist Die Sexabenteuer der drei Musketiere. Sauekraut, lederhosen und “Jaaaa, Helga!!”
Ja lõpuks on venelaste tehtud D’Artanyan i tri mushketyora, mis on kõigist teistest pika puuga üle. Sealt ka järgnev lugu:
Pora pora poraduemsya na svoem veku
Krasavice i kubku schastlivomu klinku
Poka poka pokachivaya per’yami na shlyapah
Sud’be ne raz shepnem mersi boku
Opyat’ skripit potertoe sedlo
I veter holodit byluyu ranu
Kuda vas sudar’ k chertu zaneslo
Neuzhto vam pokoj ne po karmanu
Pora pora poraduemsya na svoem veku
Krasavice i kubku schastlivomu klinku
Poka poka pokachivaya per’yami na shlyapah
Sud’be ne raz shepnem mersi boku
Nuzhny Parizhu den’gi se lya vi
A rycari emu nuzhny tem pache
No chto takoe rycar’ bez lyubvi
I chto takoe rycar’ bez udachi
Pora pora poraduemsya na svoem veku
Krasavice i kubku schastlivomu klinku
Poka poka pokachivaya per’yami na shlyapah
Sud’be ne raz shepnem mersi boku
Poka poka pokachivaya per’yami na shlyapah
Sud’be ne raz shepnem mersi boku
Sud’be ne raz shepnem sud’be ne raz shepnem
Sud’be shepnem
Mersi boku mersi boku mersi boku
Osake lennundusajaloost
Nimekiri NSVLis/Venemaal aastatel 1958-1996 aset leidnud õhuterrorismi juhtumitest. Mitmed juhtumid on ka Eestiga seotud.
- 03.06.69 - an attempt to capture AV of “Il - 14″ of the Estonian UGA during the Leningrad - Tallin flight; three hijackers (2 men and 1 woman). The flight mechanic, who resisted the hijackers, killed.
- 19.10.77 - an attempt to capture AV An-2 at the airport of Tartu (Estonia) one hijacker. No casualties.
- 19.09.82 - an attempt to capture AV Yak-40, flight of Kingisepp-Tallinns (Estonia) by five hijackers. No casualties.
- 24.06.90 - captured and flown to Finland AV Tu - 134 Estonian UGA, 8385 Tallinn - Lvov carrying out flight; one hijacker (Varfolomeev М.). No casualties.
- 16.11.90 - an attempt to capture AV Estonian UGA at the airport of Tallinns one hijacker (ZHuravlev). No casualties.
- 24.11.94 - captured and flown to Estonia (Tallinn) AV Tu - 134 Syktyvkarskogo AP (Komi RUVT), carrying out flight Syktyvkar - sankt-peterburg-minsk (hijacker Bozhko). As a result of actions of the Estonian authorities passengers and members of crew are released(exempted), the hijacker is arrested. No casualties. (Subsequently at realization of consequence(investigation) Bozhko it was hung up in the Estonian prison). Kas tõesti poodi üles?
Kõmm
Panen kah pommi hakkama. Ma olen muidu apoliitiline, aga Vaheri juttu lugedes tuli must masendus peale. Selline masendav bande hakkab siis Tallinna juhtima. Palju õnne.
The future is now
Esimest korda üle väga pika aja on jälle midagi oodata - oodata midagi sellist, mis naeratuse suule ja sära silmadesse toob. Poleks kunagi arvanud, et see just nii juhtub. Mõni otsus on kuratlikult raske, sest süda ütleb üht ja aju teist ja mine sa võta kinni et keda rohkem uskuda. Lõppkokkuvõttes on aga hea ja kerge olla ja järelikult oli otsus õige.
Skype me
Minu Skype ID on antiveeranna, juhuks kui keegi huvi tunneb :)
hanza.net vigane
Avastasin hanza.net-ist vea. Vea reprodutseerimiseks läbi järgnevad sammud
1) avage brauseris http://www.hanza.net
2) logige oma kasutajanime või ID kaardiga sisse
3) vaadake kontoseisu
Oodatud tulemus:
Number, mis lõpeb vähemalt 5 nulliga.
Tegelik tulemus:
Number on väga väike ja selle lõpust puuduvad nullid.
Korratav:
Alati.
Lgp. Hanza.net, palun parandage see viga kohe ära, ma ei saa niimoodi elada.
Relax, it’s all fun
Vaat sellest videost jäi mind kõige rohkem kummitama see, kuidas Villu aeglaselt ja mõnuga salto tegi. Minu omad on siiani olnud sellised kiired ja isegi natuke närvilised - et teen hopp ära ja ruttu tagasi kõhuli. Mul ei tulnud enne pähegi et saab ka teistmoodi. Tegelikult on õhus ju hoopis teised jõud mängus, lennata saab ükskõik millises asendis ja ühest asendist teise saab üsna probleemitult ka aeglaselt liikuda. Ja seda ma sel nädalavahetusel päris mitmel hüppel ka proovisin. Üks neist oli 2-way Mattiga, tema läks ees proppi, mina kohe daivis järgi. Kukkusin aga üsna ruttu alla ära ja kaotasin ta silmist. Proovisin küll mõnda aega negatiivset painutust teha (see oli muide üsna abitu, ei teinud seda päris õigesti) ja kiirust maha saada, aga rohkem ma teda ei näinud. Ja siis keerasin end selili. Korjasin aeglaselt parema käe enda alla ja pöörasin .. pöörasin .. ja olingi selili, käsi jälle välja ja kõrvale. See oli umbes sama tunne, nagu oleks voodis külge keeranud; see et sa samal ajal 200km/h maa poole kihutad ei ole üldse oluline. Moraal ilmselt selles, et ei ole vaja võidelda keskkonna vastu, see tuleb lihtsalt omaks võtta. Väga hea oli olla seal :)
Midagi taolist on kirjas ka Prime Intellectis, mida ma tsiteerisin siin
Mis ma veel teada sain - endiselt kipun mööda taevast ringi sõitma, jalad on liiga taga aga peaksid olema 90 kraadise nurga all. Oma arvates ju ei ole, aga kõrvaltvaataja näeb. Teine 2-way oli veel Väinoga (VEL), seekord siis mina proppi ja tema daivis järgi, alguses oli uksel väike segadus, mina ootasin rohelist tuld aga Ekstremist juba vehkis et minge-minge. Mul ei ühendanud kohe ära, aga lõpuks ikkagi läksin ja Väino tuli sekund või 2 hiljem järele. Nii et olin kohe alguses all, aga siis ma võtsin nihukese negatiivse painutuse, et tunne oli nagu oleks suure kummipalli peal kõhuli olnud. Natuke läks aega ja whoa .. Väino jõudis minuga levelisse :) Edasi üritasime siis kokku saada, tema tuli lähemale, mina olin oma arust paigal .. tuli teine paraja vinega, lõpus üritasin end juba kõrvale liigutada, et kokku ei põrkaks. Noh, ei põrganud, aga .. värk selline, et tegelikult olin mina see, kes edasi kihutas ja tema võttis kiirust maha. Taevas ju mingit head referentsi pole, kui just parajasti alla ei vaata, kogenud hüppaja tagasiside on ainus, mis sul pärast on. Imelik on kui su silmad ütlevad sulle üht asja aga tegelikult toimub hoopis midagi muud. See oli teine õppetund, kuni endal piisavalt kogemust pole et asju korrektselt tajuda, siis ei tasu ülemäära palju silmi usaldada.
Kokkuvõttes: sain nii mõndagi uut teada, nii enda kui ka hüppamise kohta. Tore nädalavahetus oli taaskord.
Raamatusoovitus
Olavi Ruitlane - Kroonu - ehk kolme Võrumaa mehe uskumatud juhtumised Vene kroonus. See on parem, kui Da Vinci kood, mida lugedes ma lihtsalt magama jäin. See on parem kui Svejk :)
Heino ei saanud sõnagi suust. Ta pilk oli naelutatud leti taga askeldavasse kogukasse müüjannasse.
“Kole suur naine,” sosistas ta ja vangutas uskumatult pead.
“Sulle meeldib?” küsis Peeter tõsiselt.
“Ei meeldi,” oli Heino siiras, “suur kole naine!”
“Vaata Heino, kunagi, mitte kunagi ära ütle naisterahva kohta kole!”
“Kuidasmoodi .. kui ta ikka on?”
“Tal pole küll sellist väljanägemist, et sa talle panna tahaksid,” oli Peeter kindel, “aga sisemuselt on ta ikkagi ainult armas ja nõrk naine!”
“Ma ei tahass usku, et ta nii nõrk om,” kahtles Siska.
“Vaadake siis,” ütles Peeter, tõusis ja marssis enesekindlalt leti juurde.
“Või jummal, kas ta tahtki tuu naasõga… või jummal, piät õks söa olõma, miä säänest võtt,” õhkas Siska.
Ja teine veel
Heino tahtis küsida, et kuidasmoodi nüüd auk jälle kinni keevitatud saab, aga seda talle enam selgitada ei jõutud - töökoja uks läks lahti ja kapten Medvetski hiigelkeha sisenes taas ruumi.
Hiiglane astus joonelt poiste juurde, vaatas nõutult soristavat veetünni, kiiresti suurenevat veeloiku jalgade ümber, siis vaatas uue keevitaja suurtesse süütutesse silmadesse, uuesti põrandale… Ta haaras käega tünnist, tõmbas kopsudesse vajalikul hulgal õhku ja möirgas:
“Kas sa oled lollakas, inimeselaps. Tünni, korraliku tünni keerasid persse … nii persse et..”
“Aga ma..” tahtis Heino enda õigustuseks öelda, kuid teda katkestas kapteni hüsteeriline möiratus: “Käpp käest, molkus!”
See oli viga! Ehmunud Heino viskas keevituskäpa Medvetski jalgade ette veeloiku, samal hetkel läbis töökoda imelik särin ja äkitselt hakkas suur kapten kõigi imestuseks tantsima.
Heino poleks uskunud, et nii suur mees nii kiireteks liigutusteks võimeline on - vähemalt sada viiskümmend kilo kargles ühe jala pealt teisele, väristas puusi, tegi kätega kiireid, mõistetamatuid rütmiliigutusi ….
Edasi lugege raamatust :)
Vene koduarvutite ajalugu
Põhjalik ülevaade neist. Suuremal osal neist oli kogu arvuti nö klaviatuuri sees, ehk siis üksainus trükkplaat, mis asus klaviatuuriga samas korpuses, monitorina kasutati tavalist telekat ja mäluseadmena kassettmakki. Parematel mudelitel oli ka oma monitor ja mõnedel ka disketiseadmed. Mulle tuntud nimedest on seal Agat (neid oli meil arvutiklassis 2 tükki), RK-86 (selle avaldati Junõi Tehnikus programme), Krista (seda nägin kusagil keldripoes müügil), Vektor-06C (see oli minu esimene arvuti, oh aegu ammuseid). Põnev aeg oli :)
Linuxist
This is exactly the kind of time-wasting bullshit that caused me to give up on running Unix as my home desktop. I switched to MacOSX about four months ago, and I haven’t regretted it for a second.
Recent Comments