Mitu Microsofti töötajat on tarvis läbi põlenud lambipirni vahetamiseks?
Oletame, et Windowsile on tarvis lisada võimalus, mille sisuliseks mahuks on ehk ainult 5 koodirida. Nüüd - mis sellega kaasneb?
- Üks programmeerija kulutab 5 minutit võimaluse teostamiseks
- Üks manager kirjutab sellele spetsifikatsiooni
- Üks lokaliseerimisekspert vaatab spetsifikatsiooni üle et leida ja parandada probleeme, mis võivad tõlkimisel tekkida
- Üks usability-ekspert hindab kasutajamugavust
- Vähemalt 1 programmeerija, 1 testija ja 1 manager korraldavad ajurünnaku turvariskide leidmiseks
- Üks manager lisab spetsifikatsioonile turvaanalüüsi
- Üks testija kirjutab testimisplaani
- Üks juhtivtestija lisab selle testimiste ajakavasse
- Üks testija kirjutab testcasede koodi ja lisab need igaöisesse automaatsesse buildi
- 3 või 4 testijat parandavad totramad vead
- Üks dokumenteerija koostab juhendi
- Üks dokumentatsioonikontrollija vaatab selle juhendi üle
- Üks toimetaja kontrollib õigekirja
- Üks dokumentatsioonihaldur integreerib selle olemasoleva materjali sisse ja uuendab vajadusel sisukorda
- 25 tõlkijat tõlgivad lisatud tekstid kõigisse toetatud keeltesse
- Vaja on ka seenior-manager, kes kogu seda kampa ohjes hoiavad ja kulutusi oma ülemustele õigustavad
Vot nii. Originaal siin
Linuxit jagamas
Üks Austinis (Texas) elav mees viis läbi eksperimendi: kirjutas 60 Linuxiga plaati ja läks neid tänavanurgale jagama, seejuures polnud ta enda välimus ka just kiita: habetunud, kulunud teksad, lääpas tennised, vana jakk lisaks plakat millel kiri “Stop paying for the privilege of using your computer. Get your free Linux disks here.”
Mida möödujad tegid? Algul üritasid foori taga peatunud autojuhud kiirelt mingit nokitsemist leida, hiljem kui ta piki tänavat oma sildiga kõndis, siis tuli ka tagasisidet: talle anti raha, suitsu, kinkekaarte, telefoninumbreid .. Keegi ei lugenud ta plakatit, kõik eeldasid et ta tahab lihtsalt raha. Mis sellest kõigest edasi sai seda saab lugeda siit
Kuidas valitsust kukutada
Üle-Euroopaline An-2′de kokkutulek
Keegi kodanik kirjutas eelmise mõtte juurde kommentaari ja lisas lingi ka - väga huvitav sait: An-2 meeting 2005
Tarkvaraarendus ja eetika
Oletame, et sul on edukas (= miljonite kasutajatega) tarkvaratoode, millele on pluginate kujul võimalik lisada uut funktsionaalsust. Mitmed “kolmanda partei” tegijad seda ka teevad, mõni pakub oma tööd lihtsalt tasuta lisana, mõni müüb seda eraldi tootena. Mida rohkem selliseid pluginaid on, seda tõenäolisem on see, et mõni neist teostab idee, mis sul endal on tuleviku jaoks plaanis on. Või ka realiseerb idee, mille peale sa ise varem üldse ei tulnud. Mõni neist pluginatest võib osutuda üsna populaarseks ja hakata oma elu elama, näiteks tekib oma kommuun.
Peagi jõuab kätte hetk, kui sa hakkad ise oma tootele uusi võimalusi lisama või siis olemasolevaid ideid realiseerima. Vaatad mõnele sellisele pluginale otsa ja leiad, et see on küll huvitav, aga sinu enda idee või nägemus sellise asja implemeneerimisest on erinev. Sul on olemas ülevaade projekti hetkeseisust ja sellest kuhu ta peaks arenema, sest lõppude lõpuks on see sinu enda projekt. Sa tead, et sul on võimalik see funktsionaalsus tehniliselt hoopis paremini realiseerida, nii et see üldisesse pilti paremini sisse sobib. Ja samal ajal sa tead, et seda tehes sa sisuliselt hävitad selle kolmanda partei toote, sest sel lihtsalt pole enam mõtet, kui sinu enda lahendus valmis on. Ja on täiesti võimalik, et see tekitab selles kolmandas parteis ja sellega seotud kommuunis paksu verd ja isegi viha.
Valida on kahe võimaluse vahel: kas arendad oma projekti edasi ja riskid teatud hulga kasutatajate võõrandumisega või jätad idee teostamata ja seetõttu sinu enda toode kannatab aga samas on kasutajad rahul.
Mina programmeerijana valin kindlalt esimese variandi, sest see on loogiliselt õige valik aga samas suudan ma end ette kujutada ka sellise kolmanda partei esindaja rollis, kellel ma ehk leiva käest ära võtan.
Selliseid mõtted tekkisid peale “Skype sööb lapsi” artikli lugemist.
Maailm on hulluks läinud
Discovery Science kanalil räägiti kvantkrüptograafiast, väga lühike (paar minutit) ja pealiskaudne ülevaade, peamise positiivse omadusena toodi välja see, et sõnumit ei ole võimalik pealt kuulata, sest paljas katse pealt kuulata muudab sõnumit ja seetõttu on pealtkuulamist võimalik avastada. Saatelõigu lõppsõnas öeldi, et näiteks pankadele oleks see lausa ideaalne, aga samas võivad ka terroristid sedasama tehnoloogiat ära kasutada oma tegevuse koordineerimiseks. Ja jäeti õhku küsimus et me oleme küll kvanttehnoloogiaks valmis aga kas me oleme valmis ka kvanttagajärgedeks. Täpne sõnastus võis erineda, aga mõte oli just selline.
Kas nüüd ongi nii, et iga uue leiutise juures mõeldakse kõigepealt sellele, kuidas terroristid seda ära saaksid kasutada? Kvantkrüptograafia, Skype … jah, ka selle kohta arvas ka üks mees, et see võib osutuda terroristide töövahendiks järgmise rünnaku planeerimisel.
Ma ei suuda sellist mõttemaailma mõista.
Starmani Digi-TV
Starman pakub Digi-TV teenust, asja sisuks on ca Svejki raamatu mõõtudes karp, mille külge tuleb ühendada antennikaabel ja kust omakorda läheb kaabel telekasse videosisendisse, telekas ise tuleb ka vastava sisendi peale ümber lülitada. Esimesel käivitamisel läheb käima lahe wizard, mille abil pannakse paika kasutajaliidese keel, ajatsoon ja kanalivalik (kõik otsitakse automaatselt üles) ja ongi kogu setup.
Esimesed muljed:
- Erinevad Discoveryd, Viasat History jms kanalid, kus varem oli defaultiks venekeelne pealelugemine on nüüd ilusti inglise keeles saadaval.
- Pildi kvaliteet on silma järgi parem
- Kanalite vahel liikumiseks on kanalite nimedega nimestik, saab ka muidugi vanamoodi numbrite ja eelmine/järgmine nuppudega
- Sisse ehitatud saatekava. Enamustel kanalitel tundub see olemas olevat. Kanali vahetamisel näidatakse parajasti eetris oleva saate nime, algust ja lõppu. Saatekavu saab ka eraldi vaadata, aga see liides on suhteliselt kohmakas
- Saadetele saab panna remindereid, digiboks lülitab end ise õigele kanalile kui soovitud saade algab
- Kanaleid saab bookmarkida, s.t. teha huvitavatest asjadest kiirvaliku
- 52 raadiokanalit on ka, üks neist vana hea Virgin Radio
- S/PDIF väljund on, nii et kodukino peaks ka saama kenasti külge ühendada
Minu ootused olid tegelikult üsna madalad - tahtsin neid väheseid vaatamisväärseid saateid, mis üldse kaablist saadaval on, originaalkeeles vaadata, lisaks sain veel paar mugavust peale, nii et kokkuvõttes olen rahul, selle raha eest on asja piisavalt.
Tahad endale ka? Eeldusel, et oled Starmani klient ja asud Tallinnas, siis kõige lihtsam on Starmani kontorisse kohale minna, paarile paberile alla kirjutada ja karp koju tuua.
Puhh
Ma katsun endale kusagilt eestikeelse Puhhi raamatu hankida ja selle uuesti läbi lugeda, sest see väga väikese aruga karu oli tegelikult üks tõsine filosoof.
“Well,” said Pooh, “what I like best — ” and then he had to stop and think. Because although Eating Honey was a very good thing to do, there was a moment just before you began to eat it which was better than when you were, but he didn’t know what it was called.
“I don’t see much sense in that,” said Rabbit.
“No,” said Pooh humbly, “there isn’t. But there was going to be when I began it. It’s just that something happened to it along the way.”
Recent Comments