Väike Deja-vu
Slashdotis on nupuke National Geographicu artiklist, mis räägib ümber Maa tiirlevast kosmosesodist.
Since the launch of the Soviet Union’s Sputnik I satellite in 1957, humans have been generating space junk. The U.S. Space Surveillance Network is currently tracking over 13,000 human-made objects larger than four inches (ten centimeters) in diameter orbiting the Earth. These include both operational spacecraft and debris such as derelict rocket bodies. ‘
See jutt tuli kuidagi väga tugev ette, vaatasin oma raamaturiiulit ja tuligi meelde. Michael Crichton - Andromeda (Mirabilia 1975), lk 124
“Õhujõudude andmeil tiirles möödunud reedel ümber Maa viissada kaheksakümmend seitse mitmesugust objekti. Nende hulgas ka vanu satelliite, mis enam ei funktsioneeri, ameeriklaste “Explorereid” ja venelaste “Sputnikuid”. Samuti kanderakette ja lõppastmeid. Arvestatud on ainult nii suuri kindla orbiidiga objekte, mis radarikiirt tagasi peegeldavad.”
“Igavene hulk küll”
“Jah, aga tõenäoliselt on seda kola seal üleval hoopis rohkem. Õhujõud arvavad, et enam-vähem püsival orbiidil tiirleb veel igasugu mutreid, polte, metallitükke. Teatavasti pole ükski orbiit absoluutselt püsiv. Iga satelliit, mille lendu regulaarselt ei korrigeerita, väljub ettenähtud orbiidist ja hakkab mööda spiraali Maale lähenema, kuni lõpuks atmosfääris ära põleb. Aga selleks võib kuluda aastaid või koguni aastakümneid. Igal juhul on Õhujõudude hinnangut mööda tiirlevate üksikobjektide üldarv midagi seitsmekümne viie tuhande ringis.”
Suurusjärgud on teised, aga jutt ise vägagi sarnane. Praeguseks on seda pisikest prahti seal ka kõvasti rohkem. Lühidalt - me upume sita sisse.
Comments
ei upu.
meile sajab sitta pähe / meile situtakse pähe.
Write a Comment