Boeing 747 Tallinna lennujaamas
Jaapani 747 Tallinnas - väga kõva video!
Tracking device
Käisin täna selle kevade esimest pikemat rattatrenni tegemas ja ühedasin kasuliku (trenni) meeldivaga (geopeituse) ning nohiklikuga (PDA + GPS test). GPS mooduli panin seljakoti klapi külge, PDA ise läks seljakotti sisse, ronisin ratta selga ja siirdusin Catberti otsima. Algus ja lõpp-punkt mõlemad Mustamäelt, läksin Tammsaare-Rocca al mare-Misiganes rand seal hipoka taga onStroomi-hipokas-balti jaam-pirita-Kadriorg ja pärast mõnevõrra otsemat teed tagasi.
Salvestatud track on siin Ratas20060529.gpx. Tegu standardse GPX failiga, salvesta see ära ja võta näiteks Google Earthis lahti. See sigrimigri seal Pirital näitab kuidas ma aaret otsides ringi kõndisin - paraku edutult.
Hüpe nr. 100
Sajas hüpe sai laupäeval tehtud. Ilm oli suht niru, madalad ja paksud pilved ja vahel natuke tibutas ka, aga no keda see segab eksole :)
Koht: Kuusiku. Lennuk: An-2 ES-BAH. Kõrgus: 2500m. Vari: Raven III
Plaanis oli 3-way tsoome ja Marko Rinkiga, mina ees õpilast välja, teised tagant järgi. Tsoomega hoidsime alguses käest kenast kinni nagu armunud, aga siis kukkusime pilve sisse, ma lasin lahti ja rohkem ma teda ei näinud. Söö rohkem rsk, eks :) Rinki nägin 1500 peal enda kõrval, ta ise ütles et oli kogu aeg seal olnud, vot ei tea .. mina teda igatahes varem ei näinud. Mul tekkis tol hetkel väike segadus, vehkisin break-offi ära ja lahku me läksimegi, tegelt oleks saanud veel ilusti kontakti võtta ja alles siis lahku minna, aga ma miskipärast arvasin, et kõrgus saab kohe otsa ja aitab küll.
Vooot.
Ja edasi polnud eriti midagi, näpud külmetasid ja väga mugav seetõttu ei olnud, nii et ma varju all midagi ei teinud ka, niisama vahtisin ringi rohkem. Maandumine oli kah nibin-nabin .. nats liiga kõrgel fleerisin ainult.
Polegi justkui midagi erilist eksole, aga kes ütles et juubelihüpe peab eriline olema :) Aga maru hea oli olla pärast seda igatahes, tükk aega seda sadat juba oodatud. Ja õhtul preemiaks õhtusöök Sinisilma ja Hannaga Tabasalus Babybackis. No mis sa hing veel ihaldad :)
Eighties are back
Ilmatu lahmakas nimekiri 80ndate parimatest muusikavideotest. Link jwz’lt.
Muusika ostmisest veel..
Muusikasoovituse jätkuks (muide, 1 soovija saab veel kõik lood tasuta). Washington Post kirjutab Microsofti uuest Media Playerist. See on nimelt integreeritud MTV Urge nimelise muusikapoega. Mulle jäi artiklist silma järgnev lõik:
Urge also lets you rent songs: $9.95 a month (or $99 a year) lets you download all the tracks you want to a computer, while $14.95 ($149 a year) lets you transfer those downloads to most newer Windows Media-compatible players. These rented songs can’t be burned to CD and go silent if you stop paying the fees.
Tõlgituna: 130 EEK kuus (või 1300EEK aastas) võid endale tirida kõik lood, mida seal poes pakutakse. 195 raha eest kuus (või 2000EEK aastas) eest võid sa neid tõmmatuid lugusid ka uuematesse WMA-d toetavatesse pleieritesse installeerida. Niimoodi “renditud” lugusid ei saa kirjutada CD-le ja neid ei saa kuulata, kui sa enam maksta ei taha.
Täiesti suurepärakuline äriidee, kas pole? Maksta muusika eest renti!. Ma tõesti ei mõista, miks peaks keegi sellist teenust sellistel tingimustel ostma. Tahad oma muusikakeskuse kaudu kuulata? Ei, ei saa. Tahad autos kuulata? Ei saa! Tahad oma iPodis kuulata? Ei saa. Vaba raha saab mingil põhjusel otsa? No siis ei saa sa oma muusikat ka kuulata.
Milleks see kõik? MagnaTunes on head muusikat täis, kõike on võimalik enne ostmist kuulata ka - nii palju ja nii kaua kui tahad. Ja kui ostad, siis saad kas lood CD peal (natuke kallim) või siis mõnes sobivas formaadis (WAV, MP3, OGG, FLAC) ja mitte mingeid piiranguid pole. Ja mis eriti omapärane - maksad niipalju, kui ise tahad :) $8 per album on default, aga võib ka vähem või rohkem. Suhtumine on lihtsalt lahe - klient ei ole by default pätt ja kaabakas. See on väga oluline! Mulle meeldib nii, ma olen sealt ostnud ja ostan kindlalt veel edaspidi. Urge sugune “muusikapood” aga jääb minust puutumata.
Nädalavahetuse seiklus
Nädalavahetuse seiklustest vast suurim (hüpata ei saanud kehva ilma tõttu) oli see, et hakkasin Pärnust ära sõitma, vaatasin kella ja leidsin, et vara on veel, samal hetkel tuli meelde, et Pärnu lähedal on Lavassaare raudteemuuseum ja raudtee on mu nõrkus. Niisiis keerasin otsa ringi ja sõitsin mingeid külavaheteid mööda Pärnu poole tagasi. Pärnu ringteelt natuke enne Sauga ringrada näitab ilusti viit ka nimetet muuseumi poole. Tee ise aga on paraku äärmiselt nukras olukorras - ma olin igatahes imestunud, et kas tõesti tuleb mingi 15km sellist teed sõita. Aga sellega üllatused veel ei lõppenud, umbes poole tee pealt näitas viit Lavassaare poole - ja seda viita ma oma udupeent loogikat kasutades ka järgisin - see tee aga oli VEEL kehvem. Ja lõpuks läks nii nagu minema pidi, jõudsin Lavassaarde välja ja ena imet - seal puha korralik asfalttee. Audru kaudu saab sedasama asfaltteed mööda nimelt hoopis mugavamalt kohale.
Muuseum ise - oli paraku suletud. Avatakse alles juunis ja jääb avatuks septembrini ja et tõkkepuu vastava kirjaga oli ees, siis ma sisse trügima ka ei hakanud. Eemalt oli mõnd vedurit ja paari vagunit näha. Umbes paarikilomeetrine raudteelõik on seal ka tee kõrval … ja ausalt, mina ei ole nii _kõverat_ raudteed veel enne näinud :)
Edasi sõitsin Audru kaudu tagasi Lihula poole (no tuli tahtmine Eestimaad avastada), nii umbes paar kilomeetrit hiljem oli tee ääres ühe kergelt õnnetu olemisega naishääletaja, vihma parajasti kallas ja tal olid suured kotid ka, hakkas kahju temast ja võtsin ta peale. Uuris, et kas ma Virtsu poole lähen .. noh mul esialgu oli ainult Lihula plaanis ja sinna lubasin ta viia ka. Aga siis jõudsime kohta, kust viit näitas Lihula (20 midagi km) ja Virtsu (30 midagi). “Hmm, 10 km siia-sinna” mõtlesin ja pöörasin Virtsu poole, et ligund hääletaja varju toimetada. Jutt meil eriti ei jooksnud .. üritasin küll paar korda, küll ilmast, küll raudteemuuseumist, aga ei midagi. Igatahes vahetult enne Virtsu jõudmist arvas ta, et “suur aitäh teile, sõitsite minu pärast pika tee maha, ehk tulete siis Saarde ka juba”. Mõtles natuke järele ja lisas, et “see oli nali”. Minul aga sündis samal hetkel plaan tõesti ka Saarde minna - nimelt olid VarMar kuuldavasti Hiiumaal geopeitust mängimas parasjagu. Ja mina mõtlesin, et kui ma juba Virtsus olen, siis võin sama hästi ka üle Saaremaa nurga ka Hiiust läbi astuda. Telefonikontroll aga ütles, et nad olid juba mandril tagasi, sest pühapäevaõhtused praamid saartelt pidid pungil täis olema, nii et see plaan jäi ära. Kindlasti oleks selle hääletaja nägu või vähemasti mõtted huvitavad olnud, kui ta mind ka praamil näinud oleks :) Mina aga pöörasin taaskord otsa ringi ja naasin Tallinasse.
Seda et …
Ma mõnikord ei jaksa sotsialiseeruda, vahel on tuju kehv ja siis ma eelistan omaette olla. Laske mul siis olla. Alternatiivina võib ka proovida halba tuju ravida - näiteks mõtteid mujale viies :) Nii või teisiti, küll ma jälle oma hea tuju tagasi saan ja siis olen edasi selline nagu ma tavaliselt olen.
Tänan tähelepanu eest.
Muusikasoovitus
Töö juures vahel kuulan taustaks Magnatunes muusikavalikut, sealt ikka leiab üksikuid pärleid. Täna aga avastasin ühe esitaja, mis mulle hetkel väga-väga meeldib - Self Delusion. darkly addictive Electro Pop Songs kirjeldab nende stiili päris hästi; kui teile Depeche Mode midagi pakub, siis on üsna suur šanss et ka see meeldib. Igatahes kuulasin ja kuulasin ja lõpuks tegin impulssostu - ostsin nende “plaadi” ära, sest see lihtsalt on sedavõrd hea. 7 dollarit pole selle eest üldse palju - seda enam, et see raha läheb ka suures osas otse tegijatele endile ja mitte mingi paksu persega promootori taskusse.
Plaat on jutumärkides sellepärast, et nad pakuvad plaadil olevaid lugusid ka tirimiseks eri formaatides, WAV, vbr MP3, OGG, FLAC, jms. Ja nüüd tuleb väike präänik. Magnatunes ütles mulle, et You can pass these download instructions on to 3 friends. It’s completely legal and you’ll be helping us fight the evil music industry! Seega, minge kuulake ülalviidatud veebilehelt seda muusikat ja kui meeldib, siis võtke minuga läbi Skype ühendust, saate selle plaadi lood endale täiesti tasuta. Õigemini 3 esimest saavad.
Nädalavahetuse hüppamine
Statistika kohta niipalju, et pühapäeval sain teha 1 hüppe, edasi läks tuul liiga tugevaks. Kokku tuli nädalavahetusega 7 hüpet. Et asju natuke perspektiivi panna, siis eelmisel hooajal kokku tegin ma üldse 75 hüpet.
Mõtlesin pikalt, et mida siis kirjutada ja leidsin et seekord pikka juttu ei tule. Lihtsalt lõbutsesin omamoodi. Esimese hüppe üle poole aasta tegin hästi ettevaatlikult, 2000 peal hüppasin deltaga välja, kukkusin lihtsalt ja vaatasin ringi, 1200 viskasin lahti. Ega ma väga kindel ei olnud endas, sest ikkagi pool aastat ju möödas eelmisest korrast aga paistab et vabalangemises enese kontrollimine on nagu jalgrattasõit, kui see kord juba selge on, siis ta enam ei unune.
Eelmise aasta lõpus ma natuke veel kartsin dive exiteid (põhimõtteliselt tähendab see pea ees lennukiuksest välja sukeldumist) - tegin neid küll, aga kartsin. Selline irratsionaalne hirm oli, et lähen kuidagi ebastabiilseks. Sel aastal on teistmoodi, peale esimest olid kõik dive exitid (v.a. 1, kus me kolmekesi lihtsalt kuidagi suvaliselt uksest välja lajatasime). Hüppad välja, tunned kuidas õhk su ümber liigub, kuidas su keha liigub .. mõtled et mõnus on, naeratad :) Lõpuks keerad end kõhuli, vaatad ringi .. näed eemal teisi, teed mõne lihtsama manöövri. Otsid silmadega maandumisplatsi .. leiad selle, näed seal inimesi ja mõtled, et huvitav kuidas ma neile paistan siit ülevalt. Kirjeldamatult hea tunne on seal. Selliseid harjutusi (enda nautmine) ei leia ühestki redelist.
Avamiskõrgus käes, viskad varju lahti ja asud end maandumisplatsi poole tüürima, katsetad varju lennuomadusi, tunnetad kuidas vari erinevates olukordades käitub. Endale oli väikeseks üllatuseks see, et ma saan vastavalt oma tahtmisele kas väga kiiresti alla või siis väga aeglaselt (viimasena kogu loadilt). 55 hüpet olen praeguseks teinud oma varjuga ja üsna hea ettekujutus tema (ja enda) võimetest on juba olemas, aga avastamist jätkub veel küllaga.
Seekord siis selline lugu.
Hooaeg avatud
Lõpuks ometi sain käe valgeks - laupäevane skoor: 6 (kuus) hüpet. Esimese ajal oli suht paha olla, lennukis palav, sees keeras ja Sikk kangi taga, ma lausa OOTASIN, et saaks välja ja lõpuks välja saades oligi nii mõnus, nii mõnus. Parajalt konservatiivne progamm oli ka esimeseks hüppeks: deltat välja, rahulikult kukkuda, 1200 lahti. Kõik oli meeles :)
Homme tõotab ka ilus hüppeilm tulla, ehk saab veel mõned hüpped. Ja praegu olen ma surmväsinud ja ei jaksa rohkem kirjutada.
Recent Comments