Nädalavahetuse seiklus
Nädalavahetuse seiklustest vast suurim (hüpata ei saanud kehva ilma tõttu) oli see, et hakkasin Pärnust ära sõitma, vaatasin kella ja leidsin, et vara on veel, samal hetkel tuli meelde, et Pärnu lähedal on Lavassaare raudteemuuseum ja raudtee on mu nõrkus. Niisiis keerasin otsa ringi ja sõitsin mingeid külavaheteid mööda Pärnu poole tagasi. Pärnu ringteelt natuke enne Sauga ringrada näitab ilusti viit ka nimetet muuseumi poole. Tee ise aga on paraku äärmiselt nukras olukorras – ma olin igatahes imestunud, et kas tõesti tuleb mingi 15km sellist teed sõita. Aga sellega üllatused veel ei lõppenud, umbes poole tee pealt näitas viit Lavassaare poole – ja seda viita ma oma udupeent loogikat kasutades ka järgisin – see tee aga oli VEEL kehvem. Ja lõpuks läks nii nagu minema pidi, jõudsin Lavassaarde välja ja ena imet – seal puha korralik asfalttee. Audru kaudu saab sedasama asfaltteed mööda nimelt hoopis mugavamalt kohale.
Muuseum ise – oli paraku suletud. Avatakse alles juunis ja jääb avatuks septembrini ja et tõkkepuu vastava kirjaga oli ees, siis ma sisse trügima ka ei hakanud. Eemalt oli mõnd vedurit ja paari vagunit näha. Umbes paarikilomeetrine raudteelõik on seal ka tee kõrval … ja ausalt, mina ei ole nii _kõverat_ raudteed veel enne näinud :)
Edasi sõitsin Audru kaudu tagasi Lihula poole (no tuli tahtmine Eestimaad avastada), nii umbes paar kilomeetrit hiljem oli tee ääres ühe kergelt õnnetu olemisega naishääletaja, vihma parajasti kallas ja tal olid suured kotid ka, hakkas kahju temast ja võtsin ta peale. Uuris, et kas ma Virtsu poole lähen .. noh mul esialgu oli ainult Lihula plaanis ja sinna lubasin ta viia ka. Aga siis jõudsime kohta, kust viit näitas Lihula (20 midagi km) ja Virtsu (30 midagi). “Hmm, 10 km siia-sinna” mõtlesin ja pöörasin Virtsu poole, et ligund hääletaja varju toimetada. Jutt meil eriti ei jooksnud .. üritasin küll paar korda, küll ilmast, küll raudteemuuseumist, aga ei midagi. Igatahes vahetult enne Virtsu jõudmist arvas ta, et “suur aitäh teile, sõitsite minu pärast pika tee maha, ehk tulete siis Saarde ka juba”. Mõtles natuke järele ja lisas, et “see oli nali”. Minul aga sündis samal hetkel plaan tõesti ka Saarde minna – nimelt olid VarMar kuuldavasti Hiiumaal geopeitust mängimas parasjagu. Ja mina mõtlesin, et kui ma juba Virtsus olen, siis võin sama hästi ka üle Saaremaa nurga ka Hiiust läbi astuda. Telefonikontroll aga ütles, et nad olid juba mandril tagasi, sest pühapäevaõhtused praamid saartelt pidid pungil täis olema, nii et see plaan jäi ära. Kindlasti oleks selle hääletaja nägu või vähemasti mõtted huvitavad olnud, kui ta mind ka praamil näinud oleks :) Mina aga pöörasin taaskord otsa ringi ja naasin Tallinasse.
Write a Comment