Nädalavahetus möödus metsas
Ehk metsas elades, reedene päev algas ühe hüppega Kuusikul 4km pealt ja edasi Nurmsisse (Mäost ca 10km Tartu poole, Tln-Trt maantee ääres), kohapeal telk püsti ja hüppamine kuni pühapäeva lõunani välja – siis sai lennukil kütus ja hüppajatel jaks otsa ja selleks korraks lõpetasime ära. Minu nädalavahetuse nö skooriks jäi 9 hüpet, aga enne seda oli veel Kuusikul nädal hüppamist ja ma ei suuda hetkel isegi meenutada, et mitu hüpet ma seal tegin, hüpperaamatust saaks muidugi teada :)
Highlights:
* Sellise ilmaga on telgis lausa lust magada, seda enam et hommikuti sai Mäo tanklas ennast pesemas/kasimas käia.
* Hommikul vara on lahe mööda lennuvälja lonkida, laager veel magab, lennuk on lukus .. kuulda on ainult linnulaulu ja kastemärja heina sahinat oma paljaste jalgade all.
* Ühel hüppel oleks peaaegu Red Bulli teha saand, üks bande kurgi lendas alt mööda, kui ma parajasti varju all olin, aga mul oli kombe seljas paraku, nii et polnud lootuski.
*Ühel hüppel jälgisin vabalangemises enne mind hüpanut, üsna jube tunne oli jälgida inimfiguuri maa poole kihutamas, tundus nagu lendaks ta kohe sodiks, varju all olles oli muidugi pilt hoopis teine, kõik oli ok.
* vähe inimesi oli kohal ja veel vähem pakkida oskajaid, nii et põhimõtteliselt möödusid kõik need päevad nii et peale igat hüpet tuli ära pakkida 2 varju – enda oma ja üks õpilaskama ka, sel päeval oli kokku 5 tiivatõusu – see tähendab siis 10 pakkimist. Praegu on igatahes käed päris valusad juba sellest kõigest. Tore on see, et kohapeal sai nii mõnigi uus õpilane ka pakkimise selgeks ja oma (muidugi kontrolli all) pakitud varju lahti hüpatud.
* Kokku kahel hüppel sain proovida PD-210 varju, kuigi see konkreetne isend avaneb aeglasemalt kui minu oma, on ta lennuomadused siiski hoopis teised, mulle kohe tõsiselt meeldis sellega lennata, isegi lihtne togglepööre on mõnusalt järsk võrreldes kõigi seniste kuplitega mida proovinud olen. Esimene kord selle kupliga hüpates oli igatahes säherdune adrenaliinilaks, millist polegi tükk aega olnud enam. Hammas on igatahes verel ja endale tahan nüüd kohe kindlasti 190-st nullkangast peakuplit. Mõne jaoks võib see ju suur olla, aga minu kehakaalu juures ma hetkel väiksemast isegi mitte ei unista, selle suurega saab ka lõbu laialt olema.
* Teisel hüppel 210-sega oli paras ehmatus ka, viskan 1000 peal lahti nagu ikka ja vari avanes kuidagi harjumatult kaua, mullitas tükk aega pea kohal, haarasin troppidest kinni, et kaasa aidata, endal käisid samal ajal varuvarjuprotseduurid peast läbi, 650 peal olin aga kindlalt lendava lahtise kupli all ja kergendus oli suur.
* Ühel hüppel panin endale kiivri külge GPSi (see pisike bluetoothi kaudu suhtlev moodul) ja PDA taskusse teekonda salvestama, kogu tulemus (takeoff, lendamine, jumprunid eri kõrgustel, väljahüpe, kuplilend, maandumine, kõik on peal) ja nähtav näiteks siit: http://masendav.com/~duke/nurmsi.kmz – see avaneb Google Earthis.
* Marviniga tegime 2 2-wayd kontaktis exitiga, esimene kord munasime alguse ära aga pärast lendasime ilusti, teisel korral saime kohe algusest peale ilusti lendama.
* Nurmsist ära tulles võtsin bensukast ühe purgi jääkülma energiajooki, sõin selle koos purgiga ära ja sülitasin plekitükid välja (tegelt ma lihtsalt kontrollin, et kas te siiani ka lugesite) ja siis kihutasin Kuusikule, et veel hüpata .. aga seal pandi kah juba pille kotti ja sellega saigi nädalavahetus läbi.
Kokkuvõtvalt veel nii palju, et mulle kohe väga meeldib Nurmsis igasugu funjumpe teha, seal on sihuke hea ja rahulik õhkkond lihtsalt.
Comments
noh, noor mees, head hambad, anna minna :)
Write a Comment