GP: Helina
Eelmise nädala esimsed kolm päeva käisime iga päev uusi aardeid otsimas, sest iga päev peideti mõni uus ära. Siis aga saabus mõneks ajaks vaikus – uusi aardeid küll tuli, aga mitte lähedusse. Selle nädala teisipäeval aga tekkis taaskord üks uus – peitjaks gpsitu oma tuntud headuses ja aardeks Helina. Algkoordinaadid viitavad lauluväljakule ja on aarde leidmise seisukohast täiesti kasutud. Vihje aga peitub aarde kirjelduses – tuleb tõmmata helin ja siis teha tsiki-priki, saadud koordinaadid GPSi sööta ja aaret otsima minna. Keda mõistatus lähemalt huvitab, see klikkigu aarde nime ja proovigu ka lahendada.
Me muidugi asusime asja kallale peaaegu kohe kui uut aaret märkasime, lahenduskäik oli üsna ilmne, saime mingid enam-vähem usutavad numbrid kätte ja panime padinal kohale, lootuses esimesed olla. Kohaks oli metsatukk Paldiski mnt ääres Carmani autokeskuse kõrval. Kaardi pealt uurides tundus, et seal võiks isegi olla .. tegelikult muidugi ei olnud ja meie käigu tulemus oli see, et peletasime öösel kell 12 pardiparve lendu sealt :) Ringi vaadates oli ka üsna selge, et see koht peab olema vale ja põhjalikumalt otsima ka ei hakanud, tulime hoopis koju tagasi.
Kolmapäeval lahendasime mõistatuse uuesti, igat sammu topelt üle kontrollides ja saime seekord mõnevõrra erinevad numbrid. Seda asukohta ma reeta ei saa, sest see rikuks teistel geopeituritel lahendamisrõõmu ära, aga tänava nimi tundus omavat seost aarde nimega (aga see seos võib olla pelgalt meie fantaasia vili) ja seetõttu tundus koht usutav. Käisime kohal, otsisime natuke ja ei leidnud ja selle koha peal tekkis väike pettumus isegi, sest lahendus lihtsalt pidi olema õige. Kontrollisime selle ühe aarde juba leidnud geopeituri käest üle ja saime veelgi kinnitust.
Täna, reedel, läksime veelkord tagasi ja nüüd tuli aardekarp kuidagi üllatavalt ruttu ja kiiresti peidukohast välja. Lahe värk! Ei võtnud midagi. jätsime uhiuue rohelise smileypalli ja ühe rännuputuka.
Protected: GP: Helina lahendus – parooli saavad aarde juba leidnud :)
GP: Seitse
On alles nädal, iga päev ilmub mõni uus aare ja meie muidugi ei saa seda kuidagi rahulikult pealt vaadata. Täna oli menüüs mõistatusaare Seitse, mille kirjeldus ütleb järgnevat:
1872 avati …….., Tallinn-Paldiski raudteeliinil, 7 versta kaugusel Tallinnast uus vahejaam – PEATUS SEITSMENDAL VERSTAL.
Mõistatusaarded on seda sorti aarded, mis ei ole päris “Mine & võta” stiilis, vaid tuleb ikka natuke ajusid ka ragistada.
Mõtlesime järele, et mida meile nüüd öelda tahetakse ja siis tuli idee, GPSi igatahes jätsime koju ja läksime ideed kontrollima. Ega algul ei teadnud üldse, et mis ees ootab, aga kohapeal oli ilmselge, mida “seitsme” silmas peeti. Aaret ennast me esimese hooga ei leidnud ja muutusime seepeale isegi natuke nõutuks. Vahepeal liitus meie otsingutega veel üks geopeitur – Joonas – otsisime ühendatud jõudude ja uue hooga edasi ning õige pea peidukoht avaneski – trikiga selline :)
Ei võtnud midagi, Joonas jättis “Eesti 90″ märgi.
GP: Õhtune aardejaht
Kell oli saanud umbes 21:30, kui Janika helistas, et uus aare on peidetud, nimega Jägermeistri, Russalka lähedal, kohas “kus voolav vesi liitub loksuva veega” ja küsis, et kas me tahame otsima minna. Me siis kaalusime ettepanekut igakülgselt ja põhjalikult, no oma pool minutit läks ära ja siis asusime sinnapoole teele.
Janika ja Villu olid natuke varem kohale jõudnud, näinud eelmisi otsijaid ja tagasi tõmbunud, läksime koos tagasi koordinaatidele ja nüüd oli plats puhas, saime otsima hakata – kulus umbes paar minutit ja siis oligi igavene suur ja uhke karp käes. Meie logi läks kirja 15 minutit peale esimest ja 10 minutit peale teist leidjat, nii et tõsine tormijooks käis ikka – loota on, et karta võib, et täna tuleb veel leide :) Aardest võtsime väikese taskulambi ja Jägermeisteri kaelakti, jätsime 10 krooni ja Rännuputuka/TB
Ja kuna me juba selles linna otsas olime, siis läksime ja võtsime ka teise lähedal asuva naabri ära – selle nimi on Helista sõbrale, asub ta Pirita silla lähistel ja on tegelikult täiesti tavaline filmitops-mikroaare, ainult üks konks on – kui aarde leiad, siis tuleb lisaks logimisel ka sõbrale-geopeiturile helistada. Meie helistasime Janikale, kellest vaevalt 10 minutit tagasi lahkunud olime ja soovisime talle “head uut aastat” :)
Protected: GP: Raketiteooria lahenduskäik (Parooli saad siis, kui küsid)
GP: Raketiteooria leitud
K: Mis see on, mis paneb 2 inimest kottpimedas taskulampide valgel 2km mööda vana …….. kõndima?
V: loomulikult geopeitus ja üks väga hästi vormistatud aare :)
“Raketiteooria” on hetkel kõige uuem geopeituse aare – täpsemalt saab lugeda geopeitus.ee-st.
Aarde tüübiks on mõistatusaare, ehk lõppkoordinaatide saamiseks tuleb ära lahendada järgnev mõistatus:
S E D A P O L E + L O O T U S T - - - - - - - - - - L A H E N D A D A
ja siis lahenduseks saadud numbritega täita koordinaatides N5N°24.5HS’ E024°UP.OAT lüngad. Kas sina, kes sa seda praegu loed, saad sellega hakkama? :)
Üles pandi see aare eile, me siis hakkasime kohe lahendama ka – Kertu proovis oma naiseliku intuitsiooniga ja mina mõistusega – algul paberi peal aga siis otsustasin lahendamiseks väikese programmi kirjutada ja sellel musta töö ära lasta teha. See tõi edu ka – mul oli tulemus käes kell 23:56, Kertu oli enda vastusevariandi natuke varem leidnud ja see viitas küll ligikaudselt samasse piirkonda, aga päris täpne ikkagi ei olnud, üks viga oli sees.
Kellaaeg oli meie jaoks liiga hiline, et kohe aaret otsima minna. Saatsin hoopis aarde peitjale oma arvates õiged koordinaadid ja küsisin, et kas need klapivad. Peaaegu klappisid ka – sest võrrandit saab lahendada ainult ühte moodi – aga ma olin koordinaatide endi üles kirjutamisel väikese rumala näpuka teinud, mida ma kohe ei märganudki.
Täna õhtupoolikul peale tööd vaatasin arvutused värske pilguga oli ja märkasin tehtud näpukat, viisin paranduse sisse ja saingi õiged koordinaadid – nüüd polnud muud kui autole hääled sisse ja kohale.
Asukohta kohta ma siin väga täpselt kirjutada ei saa, sest see võib reeta saladuse geopeituritele, kes seda siin lugema juhtuvad, aga umbmäärasemalt võib rääkida küll: autoga saime 900m kaugusele, sealt edasi meie valitud teed mööda ei saanud, panime taskulambid tööle ja jätkasime jala – natuke kõhe ju oli, aga himu aaret leida oli ka suur :) Lõpus tuli väike pooltiir teha, sest otseteel paistis ees olevat sügav vett täis kraav ja siis lõpuks ilmus taskulampide valgusesse objekt, mida nähes olime kindlad, et just seal see aare peab olema ja täpselt nii oligi. Olime järjekorras teised leidjad (eelmine oli käinud 2 tundi tagasi), aardest ei võtnud midagi, jätsime väikese Käsna-Kalle mänguasja ja “Chilli Pepper” rännuputuka/travelbugi.
Lõppkokkuvõttes oli igati lahe seiklus :)
Fosforiidikarjääri
Auto jätsime istanduse teise serva ja lonkisime vilet lastes läbi noore metsa aarde poole, jõudnud loodusliku takistuseni võttis mõneks hetkeks tummaks aga siis võtsime end kokku, otsisime parema koha ja ületasime selle. Jõudnud tippu, avastasime 2 asja
1) olime vales tipus
2) kohe teiselt poolt läks tee
Eriti selle teise punkti pärast oli tunne nagu filmis, kus oled ennast just matšeetega läbi võsa raiunud ja siis korraga supermarketi parklasse jõuad.
Lugesime veelkord vihjeid ja logisid, vaatasime ringi, määrasime potentsiaalse asupaiga ja asusime sinnapoole teele – ja eks seal see aare oligi. Võtsime geomündi ja rinnamärgi, jätsime smiley ja “Töökangelase” medali. Sest, see kes selle aarde leidab meiega sama teed mööda tulles, on seda medalit väärt :)
Enne aarde tagasi peitmist nautisime veel mõnd aega vaadet, kui korraga oleks nagu ühte teise filmi sattunud – seekord Hitchcocki “Linnud”. Meeletu parv kajakaid tõusis kusagilt õhku ja lendas närviliselt karjudes ringi, meile nad õnneks väga lähdale ei tulnud, aga ega me algul seda ei teadnud ja seetõttu oli mõnda aega päris ärev tunne. Õnneks rahunesid nad lõpuks maha ja meie saime vehkat teha :)
Suur Aardejaht
Eelmine kord kui Rakverre aardeid jahtima minna tahtsime läks meil hoopis auto teepeal p-sse ja tulime sama targalt koju tagasi. Täna üritasime uuesti ja päev oli vägagi edukas, panen siia lihtsalt geopeitus.ee logiteated üles.
Esimene pole Rakveres aga jäi tee äärde.
Lõvi 2
See oli sihuke täiesti planeerimata aardeotsing, sõitsime pargist mööda ja otsustasime sisse ka astuda.
Algul vahtisime tükk aega Lõviga tõtt, sest kusagilt oli ajukurdude vahele jäänud teadmine, et GPSiga pole siin miskit teha (koordinaadid keset Soome lahte). Siis aga tuli päästev idee logisid lugeda – kui õiged koordinaadid käes olid, siis ei valmistanud leidmine ka enam probleeme
Võtsime pardipere, jätsime smiley.
Tarvanpää
Haarasime tee pealt Kristeli kaasa ja tulime Rakvere kandi aardeid otsima – Tarvanpää siis esimene. Aarde lähenedes avanes võimas vaade – härg paistis kõrgel mitmekorruseliste elumajade katuste kohal – lahe!
Parkisime auto ära ja asusime trepist üles – ise seejuures mõeldes selle peale et kui raske elu ikka keskaegsetel sõjameestel oli. Noh, nendel, kes linnust vallutada tahtsid – kõigepealt uju läbi külma ja sügava vee pideva noolerahe all, siis roni mööda järsku kallakut üles ja lõpuks turni mööda seina ise samal ajal müüridelt kallatava sulatõrva ja kuuma vee eest kõrvale põigeldes. Väga ebatervislik töö ühesõnaga, meie ajal on elu ikka palju lihtsam :)
Igatahes haarasime härjal sarvist ja lahendasime ülesandeid järjest, kuni lõpuks lõpp-punkt käes olis – kokku kulus ehk vast 20 minutit. Võtsime üllatusmuna-lennuki, jätsime smiley.
Motorola
Aardele lähenemiseks valisime seekord konts&varvas strateegia – ei mitte Rakverest, ainult eemale jäetud auto juurest, endal sihuke ebamäärane hirm hinges et jälle mingi võsa-aarde.
Igatahes peidukoha me leidsime ja peale mõningast nõutult ringi vaatamist oli Kristel see, kes Tarzani moodi läbi metsa röögatas et “Leidsin”. Ja nii oligi – täitsa olemas teine, aarde juurde kulges lausa omamoodi geomaantee
Võtsime Aabitsa geolutika, jätsime smiley ja seejärel läksime ja postitasime Kristeli bussi peale.
Vinnika
Mina veidral kombel ei teadnud Ropkast midagi, mitu aastakäiku noorem Kertu aga küll. Kohapeal vaatasime küll algul ühe metsatuka servas kinni, aga siis nägime ka objekti, mille juures ei tekkinud enam mitte mingisugust kahtlust, et see ongi Ropka elupaik. See objekt on nimelt ühest küljest märkamatu, aga teisest küljest väga väga silmatorkav.
Ja sealt vahetust lähedusest leidsime ka võimaliku peidukoha – mis aga paraku tühi oli. Vaatasime ka veel mõningaid vähemloogilisi kohti, aga ei olnud seal ka miskit
Igatahes enne uuesti tagasi ei lähe, kui keegi aarde jätkuvat eksisteerimist kinnitanud.
Battery
See oli küll lihtne, auto jäi kohalike põldude viljakuse tõstmiseks loodud agronoomilise konstruktsiooni (sitapatarei. toimetaja.) juurde, jalutasime kohale ja võtsime praktiliselt käigupealt aare peidukohast välja.
Võtsime tuuliku, jätsime smiley
Kalamiis
Siin juhatas mingi kuues meel õige teeotsa kätte ja sealt viis hüva tee praktiliselt aarde kõrvale, siis otsisime natuke roostes trossi, kohe ei märganud aga kui ta juba silma torkas (kaudses tähenduses), siis oli ka aardekonteiner käes
Võtsime “Saaremaa” raamatu, jätsime pingviini (vee lähedal on tal parem olla) ja smiley (et pingviinil kurb ei hakkaks) ja siirdusime edasi (või siis tagasi) Statoili kabanossi nosima
Karl XII
No küll on ikka ilusaid kohti Eestimaal. Siin juhatas geopeitusejumala nähtamatu sõrm meid jälle õige teeotsani, mida mööda lähedale sõites nägime tee kõrval küll silti “Eramaa”, aga kuna otsest sissesõidu keeldu polnud, siis jätkasime ja lõpuks olimegi heas stardikohas aarde vallutamiseks.
Forsseerimise metsiku mägijõe (kui ta mägedes oleks, siis ta oleks kindlasti metsik ja kui temas vett rohkem oleks, siis oleks ta kindlasti jõgi), ütlesime Kalevipojale tere ja rühkisime edasi tähtede (tegelikult küll aarde) poole. Siin juhatas GPS küll algul ühe müstilise augu juurde, aga hiljem rahunes ja siis polnud leidmine enam probleem.
Eemaldasime natuke prügi, jätsime smiley, ei võtnud midagi
Hukkunud sõduri aare
Suure aardetuuri viimane aare – aarde juurde saab kahte võimalikku teed mööda, me valisime alguses muidugi selle pikema ja loogelisema (kusjuures loogad ei olnud horisontaalis nagu Lõuna-Eestis või uuel Smuuli tee sillal, vaid vertikaalis). Kui te arvate, et Tallinna tänavad on kehvad, siis ei ei tea te ikka mitte midagi sellest mis kehv on :)
Igatahes, parandatud koordinaadid on täpsed ja sealt avaneb ka tore vaade Tapa lennuraja otsale
Võtsime munakese auku ajamise mängu, jätsime smiley
Selline päev siis :)
Kivikese aarde logi
Mõni nädal tagasi käisime Kivikese aaret otsimas. Sel aardel on aga sihuke tubli omanik, kes kõik logiteated arvutisse skännib ja üles paneb. Neid kõiki saab näha aadressilt http://www.hot.ee/kivikeseaare/. Meie oma sai siis selline:
Muinasjutuline aardeotsing
Pühapäeva seevastu veetsime me geopeitust mängides – millalgi keset hommikut tuli nagu välk selgest taevast mõte, et lähme seekord ratastega. Ja hetk hiljem lisandus mõte, et kombineerime selle ka rongisõiduga. Ja edasi oli vaja ainult sihtkoht välja mõelda – selleks sai hiljuti avatud multiaare Tour de Rapla. Selle esimene punkt pidi kohe raudteejaamas olema, nii et igati perfektne kombinatsioon. Tehtud-mõeldud, mõnikümmend minutit hiljem olime juba Rapla poole sõitvas rongis.
Ilm oli imeilus, otsisime ja leidsime üksteise järel punkte, kuni jõudsime välja kolmandasse – seal aga ootas meid ees üllatus, nimelt on see koht väga-väga-väga mugglerisõbralik1, meil istus praktiliselt nullpunktis üks ees. Ja ei läinud ära. Ja ei läinud. Ja ikka ei läinud. Tiirutasime natuke ümbruses ringi – tüüp ikka seal. Seejärel pidasime natuke eemal pargis piknikku. Tüüp ikka istub. Siis käisime ratastega poes juua ostmas – tulime mõne aja pärast tagasi – ja tema ikka istub.
Lõpuks otsustasime aja viitmiseks ära võtta Raudruuna, lootuses et kui sealt tagasi jõuame, siis on plats puhas. Linnulennult oli see aare 4km kaugusel, aga jalgrattad pole linnud ja meil tuli umbes 12km ring ning aega kulus kõige peale kokku umbes 2 ja pool tundi. Igati mõnus treening iseenesest.
Lõpuks jõudsime tagasi, arvates et no nii kaua ükski mõistlik inimene ju ikka ühe koha peal ei istu. Aga kus sa sellega – eemalt juba paistis tuttav kaabu. Tüüp endiselt platsis.
Edasi kaalusime veel igasugu variante, alates sellest et viskame sinna suitsugranaadi kuni selleni, et Kertu näitleb natuke eemal minestamist ja sel ajal kui mr. Mugu teda elustama jookseb, röövin mina vahepunkti ära. Noh, igatahes, lõpuks näitasime talle (selja tagant) keelt ja läksime tagasi rongi peale. Eks mõni teine kord proovime edasi.
Vanamees aga istub seal siiamaani. Kui ta vahepeal ära surnud pole.
1 – muggler, eesti keeli ka mugu. Geopeitusest mitteteadlik isik, aaret peidukohast võttes ja tagasi pannes on parem selliseid vältida, sest nad võivad endast kujutada ohtu aardele.
Recent Comments