Helge tulevik
Ma üldiselt Keskerakonnast suuremat ei hooli, aga nende viimane algatus on mulle küll väga südamelähedane. Jutt siis sellest pressiteatest:
Sest no tõepoolest, kui praegu mere ääres käia, siis torkab silma peamiselt see, et üks kuradima mastimeri on kogu aeg ees, vett ega silmapiiri üleüldse ei näe. Selle uue maksuga peaks lõpuks korra majja ja platsi puhtaks saama.
Tehnokana
Matrix
Lahe. Väga lahe.
Eestlased vs muud rahvused
Standup meetingul saab eriti hästi aru, et kes on eestlane ja kes mitte. Kui eestlane räägib, siis on see alati lühike ja koosneb enamasti fraasidest: “Jah”, “Ei”, “Ma ei tea”, “Võib-olla”. Kui aga mõne teise rahvuse esindaja rääkima juhtub, siis on see nagu raadio uudistesaade.
:)
Ootamatu tagasilöök roboti ehitamisel
Enamus vajalikke komponente/sensoreid on olemas. Aga millest teha roboti kere? Kõige lihtsam variant on võta selleks mõni mänguauto. Aga naisterahval on raske mõista meest, kes mängib mänguautodega :) Isegi siis, kui need on sensoreid ja mikrokontrollereid täis topitud.
Jälle ikaldus noh!
Pange ennast põlema ..
Tegelen väikestviisi elektroonikaga, hetkel üritan näiteks ehitada sellist vidinat, mis oskab teleka- (või mõnest teisest puldist) IR signaali vastu võtta ja dekodeerida.
Sensoriks valisin Fairchildi QSE159, Oomipoes ilusti saadaval, sain ta kätte, lugesin andmelehe ja pinnide kirjelduse läbi, ühendasin ta oma Arduino külge katsetamiseks, kontrollisin kõik ühendused veelkord üle ka, et kõik oleks kindlasti õigesti. Midagi keerulist seal ei ole, 3 pinni: GND, Vcc ja signaal. Skeem ise on selline (oluline osa allservas)
Pinnid on sensoril ühes servas, nii et kui ta kätte võtta nii, et pinnid on ülemises servas, siis maa on vasakult esimene ja toide vasakult kolmas.
Lülitasin Arduino sisse ja hetk hiljem viskab sellise iseloomuliku kärsaka üles, võtsin ruttu voolu tagant ära, kontrollisin veelkord kõik üle. Esimese hooga saanud päris täpselt aru, et kus see kärsakas tuleb.
Igatahes veendusin et kõik on endiselt korrektne, täpselt nii nagu “raamatus” kirjas, proovisin uuesti käivitada – jälle kärsakas. Juhtmed ruttu tagant ära ja nüüd avastasin, et sensor ise on tulikuum ja et sealt see hais tuligi. Aga miks? Vigane komponent? Mingi uitmõtte ajendil vahetasin Gnd ja Vcc ühendused ära, ehk tegin täpselt vastupidi sellele, mis manuaalis kirjas. Ja veidral kombel nii hakkas see asi tööle.
Googeldasin ringi ja leidsin selle seadme kohta veel ühe andmelehe. Kirjeldused klapivad, sama tootja, sama tootekood, kõik on sama. Aga ühendusskeem on erinev. Ehk siis selline.
Mis värk siis ikkagi on?
* Kas manuaal valetab või olen mina loll ja ei oska skeemi lugeda?
* Või müüaksegi ühe ja sama nime all kahte eri asja?
Kuidas raamatuid skännitakse?
Passages from the life of a philosopher by Charles Babbage. Tõmmake endale PDF versioon ja vaadake paari esimest lehekülge. Päris huvitav :)
Koomiksid programmeerimisest
Stackoverflow.com üldiselt on programmeerimisest ja programmeerijatele, aga teinekord on seal ka lõbusamaid teemasid, näiteks täna jäi mulle silma teema, kuhu on kokku kogutud programmeerimisega seotud koomiksid. Mõni on ikka päris hea :)
Paradukt aitab langevarjurid ohutult üle tee
Esimene paradukt rajakate Tartu maanteele Nurmsi lähedale, kus on langevarjurite rändekoridor.
Mäeküla-Nurmsi teelõigule rajatav paradukt on puude-põõsastega kaetud ja looduslikuks maskeeritud sild, mis juhib langevarjuõpilased ja ka kogenumad langevarjurid turvaliselt üle laia maantee.
Paradukt kujundatakse maanteed ümbritseva loodusliku keskkonna sarnaseks ning see ehitatakse piisavalt lai ja väikese kaldega, et langevarjurid tunneks end seda ületades turvaliselt. Lisaks see haljastatakse.
Ka kõrged piirded
„Sellele viaduktile hakkab toetuma vähemalt 0,6-meetrine mullakiht, kus hakkavad kasvama taimestik ja puud,”
ütles maanteeameti avalike suhete peaspetsialis Heli Kopter Peale puude või suurte põõsaste tulevad paraduktile ka neoontuled, mis on mõeldud selleks, et uudishimulike imetlevaid pilke vapratele langevarjuritele tõmmata.
„Alati on risk, et paradukt ei hakkagi tööle ehk langevarjurid ei võta seda omaks,” nentis Heli Kopter.„Seetõttu on väga oluline teha põhjalikud eeltööd ja uuringud langevarjurite liikumise ja sisseharjunud teeületuspaikade osas.
Näiteks ei lähe ka antud paradukt risti üle tee, vaid on tee telje suhtes 137-kraadise nurgaga, järgides maastiku iseloomu antud kohas.”
Lisaabinõuna rajatakse silla lähikonda Tartu maantee kõrvale tarad, mis suunavad tüübid sillale.
Tegemist on Eesti esimese paraduktiga, kuid peagi lisandub neid veel. Üks paradukt on kavandatud Rapla lähedale, kolm Võru-Põlva maanteele, Ridalisse.
Paradukt valmib euroraha toel
•• Tallinna-Tartu maantee 110 kilomeetrile kerkiva paradukti ehitus peaks algama juba järgmise aasta suvel ja valmima peaks see 2012. aastal.
•• Paradukti ehitus on üks osa Tartu maantee Mäo möödasõidu ehitamise projektist, kuhu kulub 1,36 miljardit krooni Euroopa ühtekuuluvusfondi raha.
•• Eesti võttis Paradukti ehitamise planeerimisel eeskuju Euroopast. Neid on ehitatud Saksamaale, Hollandisse ja Prantsusmaale. Hollandis valmis esimene paradukt juba ligi 20 aastat tagasi.
•• „Euroopas liigeldes võib paradukte siin ja seal näha, kuid väga levinud nad siiski ei ole, sest tegemist on väga kalli leevendusmeetmega,” nentis Heli Kopter.
Tagasi
Recent Comments