anti päewik

Sisaldab Palju Erinewaid Imesid ja Öppetusi Tarkadele.

Krakow, 3 sierpnia 2004


Tallinnas kysis bussijuht: “Olete te kindel, et ikka tahate selle hullude soomlaste seltskonnaga s6ita?”. Vastus oli JAH :)

Saulkrastis (L2ti) on nii korralikud ylesoiduvalvurid, et peale t6kkepuu langetamist ja enne rongi tulekut pyhivad p6randaharjaga r88pad puhtaks, foto on ka, aga seda ei saa praegu yles panna.

Poola piirivalvurid tahavad teada, kas su passis pilt on sees voi mitte, ylejaanud (naiteks passi ehtsus ja see, kelle oma pass tegelikult on) ei paku neile yldse pinget.

Dialoog Krakowis yhe reisibyroo t88tajaga (mina alustasin):

- Do you speak english?
- No!
- Gavarite v6 parusski?
- Net!
- M6 are looking for a city karta of Krakow in english
- We do not have or sell any maps ..
- Perhaps you can recommend any books shops that do sell those maps?

Jah, ta vastas inglise keeles :) Ja sel hetkel t6mbas tal katus p2ris jee, sest edasi l2ks nii (tema alustas):

- Do you speak english?
(mina) - yes!
- I don’t remember (laks v2lja k2ega n2itama). I do not walk this way (naitab vasakule) nor this way (naitab paremale)
(motleb natuke)
But if you go straight in that direction (vasakule) and then turn left then you’ll find many good book shops!
- Thank you!

Selleks korraks k6ik :)


Mögoddiköko, pögo kögö


ehk Ungari ja Sziget, here I come. Homme (esmaspäev, 2. august) on start, järgmisel reedel (13. august) olen ilmselt tagasi.

Kui kusagilt interneti manu pääsen, siis katsun siia ka toimuvast kirjutada. Seniks kökrödi kökk!


Tule, aita mul ta maha lüüa!


Krt, aga Keilas ikka elu keeb. Sõitsin täna rattaga sinna (28km) ja jäin raudteejaama rongi ootama. Alguses oli kõik vaikne, siis hakkas rahvast kohale vajuma. Kõigepealt üks vanamees oma rattaga, vahtis mind tükk aega, mul hakkas juba kergelt imelik juba ja siis tuli juurde rääkima. Pikalt-laialt rääkis, näiteks sellest kuidas ta oma rattale punase ostukorvi kavatseb külge neetida, et siis keegi ei julge ära varastada. Hakkab liikluses kohe silma ja puha. Silmanärv reageerib punasele värvile ja näeb kohe ära, et ratas sõidab. Ja milline vabadus veel! Ostad poest paki piima, viskad korvi ja sõidad edasi..

Järgmisena tuli linna poolt üks rong ja selle pealt üks pilves tibi. Tuias ringi, lõpuks tuli minu käest suitsu küsima. Aga mida pole, seda pole. Jõle kurb eksole (peaks vist hakkama suitsupakki kaasas kandma ;) ). Järgmisena küsis eelpool nimetet vanamehe käest, see aga nördis ära ja lubas tibile politsei kutsuda. Kemplesid seal omavahel, kuni lõpuks tibi minu juurde tagasi tuli:

- Aita mind!
- Kuidas?
- Aita mul ta maha lüüa!
- Kas sul on siis abi vaja?
- Tule, lööme ta maha!
- Miks sa maha lüüa tahad?

- Miks sa teed nii?
- Mida ma teen?
- Sul on ju pohui?
- On küll
….

Edasi tuli rong, läksin peale, tibi ronis ka peale. “- Ära jäta mind siia! Aita mind!!”. “- Kuidas ma sind aidata saan?”. . Edasi aga kutsus üks rongis olnud vanem naine ta enda juurde istuma ja sellega oli episood minu jaoks läbi. Midagi nad seal omavahel rääkisid, täpsemalt ei kuulnud rohkemat kui üht ebamäärast käeviibet minu juurde, mille juurde käis “sellel on ju täiesti pohui..”.

Selline lugu siis.

Teie,
pohhuist


67km


67km ring oli täna rattaga. Mustamäe, Tammsaare, Haabersti, Rannamõisa, Vabaõhumuuseum, Rocca, Sõle, Balta, Linnahall, Pirita, teletorn ja sama teed mööda tagasi jälle. Natuke raske uskudagi, et nii pikk maa on, aga pole eriti põhjust kahelda ka, paari teeviida järgi otsustades on ratta spidokas igati in Ordnung. Mõnda kohta sai ligi 30-ga sõita, mõned kohad olid aeglasemad, natuke puhkasin ka. Ühtekokku läks sellele üritusele ligi 4 tundi.


Võru kevad 2004



Käisin fotokaga mööda Võru linna ringi, aega oli küll vähevõitu aga tulemus on näha siin